Narva Linnavalitsuse läbiviidud riigihanke „Narva linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine Narva linnas 2023-2026" tulemusena on sõlmitud leping OÜ-ga EKOVIR (registrikood 10548331), kelle pakkumus tunnistati edukaks soodsaima hinna tõttu.
Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud veopiirkonna kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud:
- segaolmejäätmed;
- paber ja kartong;
- segapakendijäätmed;
- biolagunevad jäätmed (alates 1. novembrist 2023)
Jäätmejaam
Ohtlike jäätmete kogumispunkt
NB! Ajutiselt ei võeta ohtlike jäätmete Rakvere tänava (Rakvere tn L3) vastuvõtupunktis jäätmeid vastu. Jäätmete mahapanek vastuvõtupunkti territooriumile on rangelt keelatud! Palume majapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed viia Narva jäätmekäitluskeskusesse (Lääne tn 7, telefon 3577676).
Linnamajandusamet töötab selle nimel, et Rakvere tänava ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt alustaks taas tööd alates 2026. aastast.
Jäätmete liigiti kogumine
Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt iga nelja nädala tagant.
Segaolmejäätmete minimaalne tühjendussagedus, kus biolagunevate jäätmete eeskirja kohane kinnises mahutis kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud või biolagunevate jäätmete liigiti kogumiseks on tellitud korraldatud jäätmeveo teenusena eraldi mahuti ja pakendijäätmeid kogutakse liigiti, on vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
Paberi- ja kartongjäätmete kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:
- elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt viis korterit või majapidamist;
- mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus paberit ja kartongi tekib üle 25 kg nädalas.
Muul juhul tuleb paber ja kartong koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigutada eraldi kogumismahuti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule. Paber- ja kartongjäätmete mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
Elamumaa sihtotstarbega kinnistul pakendijäätmete kogumiseks peab mahuti olema, kui kinnistul on vähemalt viis korterit või majapidamist. Eramaja ja alla viie korteriga kinnistul tuleb jälgida, et pakendijäätmed ei satuks segaolmejäätmete konteinerisse. Selleks tuleb koguda pakendijäätmeid eraldi ning korraldada pakendijäätmete äraviimist avalikku pakendipunkti või jäätmejaama.
Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul ei ole segapakendi mahuti kohustust, kuid pakendite liigiti kogumist tuleb korraldada ikkagi. Tuleb jälgida, et pakendijäätmed ei satuks segaolmejäätmete konteinerisse. Selleks tuleb paigaldada pakendijäätmete kogumiseks konteiner või korraldada pakendijäätmete äraviimist avalikku pakendipunkti või jäätmejaama.
Vastavalt 01.07.2023. a kehtima hakanud Narva jäätmehoolduseeskirjale on biolagunevate jäätmete mahuti kohustus kõigil elamumaa sihtotstarbega kinnistutel alates 01.11.2023.
Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel on biolagunevate jäätmete mahuti kohustus siis, kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla.
Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on rohkem kui 10 korterit, biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.
Erandina on lubatud kuni viie korteri või majapidamisega majadel biolagunevate jäätmete liigiti kogumine lahendada enda kinnistul ka nõuetekohase kompostimise teel. Sellisel juhul eraldi biolagunevate jäätmete konteinerit soetada ei ole vaja.
Nõuetekohane kompostimine tähendab:
- toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus;
- kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
Korteriühistutel (kuni viie korteriga) on võimalik taotleda biolaguneva konteineri kohustusest vabastust juhul, kui on kõikide korteriomanike tahe kompostimisega tegeleda. Taotlusele peab olema lisatud foto nõuetele vastavast kompostimise lahendusest. Kompostri tehniline lahendus, mahutavus ja tehnoloogia peavad võimaldama kompostida taotluse esitanud isikute kõik tekkinud biolagunevad jäätmed. Taotlus tuleb esitada Narva Linnamajanduse Linnamajandusametile e-posti teel aadressil: [email protected].
Pakendiseaduse kohaselt on tarbija kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõuetele.
Pakendiseaduse alusel on akrediteeritud üks tagatisrahaga pakendite kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon (Eesti Pandipakend OÜ) ja kolm peamiselt konteinerite kaudu kogutava muu müügipakendiga tegelevat taaskasutusorganisatsiooni -
- MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO),
- MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
- Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).
Pakendijäätmete kogumine avalikes punktides
Eesti Pandipakendi andmetel (05.10.2022) asuvad pandipakendi tagastuspunktid Narva linnas järgmistes asukohtades:
- OG Elektra AS
Narva Pähklimäe 6a kauplus
Pähklimäe 2
Megamarket
Narva Tallinna mnt 52 kauplus
Narva Centrum kauplus - Prisma Peremarket AS
Narva Prisma - Selver AS
Astri Selver - Pandipakendi automatiseeritud käitlussüsteem OÜ
Narva Soldina Maxima
Narva Mõisa Maxima
Narva Tallinna mnt Maxima
Narva Kreenholmi 52/54 Maxima - Lidl Eesti OÜ
Narva Zentrum - Latir OÜ
Oru toidukauplus
Aladdin
Avalike pakendikonteinerite asukohad (seisuga 06.11.2025):
- Segapakend, pakendiorganisatsioon ETO
Juuli tn 4 (Jäähall), konteinerite arv: 1
Lääne 7 (Narva Jäätmekäitluskeskus), konteinerite arv: 2
Rakvere 22d (Spordikeskuse territoorium), konteinerite arv: 1 - Klaaspakend, pakendiorganisatsioon EPR
Haigla 5 (Narva Haigla), konteinerite arv: 2
Lääne 7 (Narva Jäätmekäitluskeskus), konteinerite arv: 2
Paul Kerese 3 (Kerese Keskus), konteinerite arv: 1
Tallinna mnt 15a, konteinerite arv: 2
Tallinna mnt 41 (Astri Keskus), konteinerite arv: 1.5 - Klaaspakend, pakendiorganisatsioon ETO
Gerassimovi 24 konteinerplatsi kõrval, konteinerite arv 1
Juuli tn 3, konteinerite arv 1
Kalda tn 10 ja 12, konteinerite arv 1
Kangelaste 10a prügimaja juures, konteinerite arv 1
Kangelaste 18a prügimaja juures, konteinerite arv 1
Kangelaste 19 prügimaja kõrval, linnamaal, konteinerite arv 1
Kangelaste 41 konteinerite arv 1
Kerese 4 juures, linnamaal, konteinerite arv 1
Kivilinna tn 14, konteinerite arv 1
Kivilinna tn 18, konteinerite arv 1
Lääne 7, konteinerite arv 1
Moonalao tn 9, prügimaja kõrval, konteinerite arv 1
Puškini 45 juures, Aleksander Puškini tänav J9 linnamaal, konteinerite arv 1
Pähklimäe 2 konteinerplatsil, konteinerite arv 1
Rahu tn 14, konteinerite arv 1
Rahu tn 40 prügimaja juures konteinerite arv 1
Rakvere 87 prügimaja juures konteinerite arv 1
Tallinna mnt 42 konteinerplatsi kõrval; konteinerite arv 1
Tallinna mnt 46, konteinerite arv 1
Tallinna mnt 48; konteinerite arv 1
Viru tn 4, konteinerite arv 1
Jäätmete tüüpid
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eestis uus kohustus koguda tekstiilijäätmeid muudest jäätmeliikidest eraldi.
See nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist ja Eesti jäätmeseadusest.
Mis kuulub tekstiilijäätmete hulka?
Tekstiilijäätmete alla kuuluvad kõik tekstiilist esemed, mis meie igapäevaelus tekivad:
- rõivad
- jalanõud
- aksessuaarid (kotid, vööd jms)
- kodutekstiil (rätikud, kardinad, voodipesu, tekid, padjad, voodikatted, pleedid jne)
NB! Madratsid ja vaibad loetakse suurjäätmeteks.
-
Mida teha tekstiilijäätmetega?
Kui riided, jalanõud või muud tekstiilid ei ole enam kasutuskõlblikud, tuleb need viia tekstiilijäätmete kogumiskohta. Narva linnas on selleks Narva Jäätmekäitluskeskus OÜ (Lääne tn 7, Narva).
Hallitanud, kopitanud või koitanud tekstiilijäätmed viska segaolmejäätmete konteinerisse. Hügieenilistel põhjustel pane segaolmejäätmete konteinerisse ka aluspesu, sukkpüksid ja sokid. -
Kasutuskõlblik tekstiil
Kui sul on kodus terved ja puhtad riided või jalanõud, mida endal enam vaja ei lähe, vii need lähimasse kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Jälgi ainult, mida konteinerisse panna tohib.
Parim, mida siiski teha, on igal võimalusel vältida tekstiilide jäätmeks muutumist, aga kui neid tõesti enam kanda või kasutada ei saa - näiteks on särk muutunud auklikuks või püksid siit-sealt kulunud - võib neid pakkuda ka näiteks kaltsuvaipade kudujatele või muudele käsitööseltsidele. Samuti on võimalik rätikuid, kodutekstiili, patju ja tekke annetada loomade varjupaikadele, kes neid hea meelega kasutavad. -
Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmed
Kohalik omavalitsus ei pea korraldama tekstiilitootmises tekkinud tekstiilijäätmete vastuvõttu. Tootmisettevõte peab tekkinud jäätmed liigiti koguma ning andma need üle keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
-
Tahan ära anda:
- KASUTATUD TEKSTIIL
(terved ja puhtad riided, mida saab uuesti kasutada)
Kuhu viia: Uuskasutuskeskuse kogumismaja Fama keskuse juures, avatud 24/7; Uuskasutuskeskus, Tallinna mnt 51/53; Sõbralt sõbrale, Hariduse tn 5d; H&M pood, Tallinna mnt 41, Astri keskus.
Mida jälgida: Jälgi, mida riidekonteinerisse panna tohib. Paki kinnistesse kottidesse, et vältida määrdumist. - TEKSTIILIJÄÄTMED
(kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada)
Kuhu viia: Narva Jäätmekäitluskeskus OÜ, Lääne tn 7.
Mida jälgida: Sobivad katkised tekstiilid. - TEKSTIILIJÄÄTMED
(kasutuskõlbmatud, mida ei saa uuesti kasutada)
Kuhu viia: Pane segaolmejäätmete konteinerisse.
Mida jälgida: Sobivad tekstiilid, mis on märjad või niisked, tugeva lõhnaga, hallitanud, kopitanud, koitanud. Samuti aluspesu, sukad, sokid. - TEKSTIILIJÄÄTMED
(õlised, värvised tööriided)
Kuhu viia: ohtlike jäätmete kogumispunkt Narva Jäätmekäitluskeskuses (Lääne tn 7) või Spordikeskuse juures (Rakvere tn 22).
Mida jälgida: Sobivad tekstiilid, mis on õlised või värvised. - TÖÖSTUSES TEKKINUD TEKSTIILIJÄÄTMED
(nt tootmisjäägid)
Kuhu viia: Võta ühendust jäätmekäitlejaga, kellega vastav leping sõlmida.
Mida jälgida: Tööstuses tekkinud tekstiilijäätmeid segaolmejäätmetesse panna ei tohi.
- KASUTATUD TEKSTIIL
-
Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?
Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus, seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust. -
Miks on tarvis tekstiili eraldi koguda ja mis sellest edasi saab?
Selle asemel, et tekstiilijäätmed satuksid prügimäele või põletusse, saab osa neist ümber töödelda ning valmistada uusi tooteid. Nii hoiame kokku loodusressursse ja vähendame jäätmeteket. Eestis on ka varsti tekkimas tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus, seega liigume sammhaaval selles suunas, et tekstiilijäätmetest sünniks uut väärtust.
Euroopa Liidul on ka plaan kehtestada tekstiilidele tootjavastutus. Selle peamine eesmärk on panna tootjad vastutama tekstiilitoodete kogu olelusringi eest, mis hõlmab ka kasutatud tekstiilide nõuetekohast käitlemist. Seejuures peavad tootjad edaspidi rahastama tootjavastutuse alla kuuluvate tekstiilitoodete kogumist, korduskasutust, ümbertöötlemist ja kõrvaldamist. Hetkel toimuvad EL tasandil läbirääkimised ning loodetavasti jõutakse tulemuseni selle aasta esimeses pooles. Siis selgub ka tootjavastutuse rakendamise tähtaeg.
Palume Narva linna elanikel ja asutustel järgida tekstiilijäätmete liigiti kogumise nõudeid, et aidata kaasa jäätmete õigel viisil käitlemisele ja keskkonna hoidmisele!
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid on tasuta võimalik üle anda Narva Jäätmekäitluskeskuses.
Lisaks asub aadressil Rakvere tänav L3 ohtlike jäätmete kogumispunkt.
NB! Ajutiselt ei võeta ohtlike jäätmete Rakvere tänava (Rakvere tn L3) vastuvõtupunktis jäätmeid vastu. Jäätmete mahapanek vastuvõtupunkti territooriumile on rangelt keelatud. Palume majapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed viia Narva jäätmekäitluskeskusesse (Lääne tn 7, tel 3577676). Linnamajandusamet töötab selle nimel, et Rakvere tänava ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt alustaks taas tööd alates 2026. aastast.
Ühe korraga ja tasuta võetakse elanikkonnalt vastu:
- jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkematerjale (kuni 20 liitrit)
- värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 20 liitrit)
- elavhõbedalampe (piiramatus koguses)
- aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg korraga)
- kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit)
- elavhõbedaga kraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg korraga)
- patareisid ja akusid (piiramatus koguses)
NB! Ohtlike jäätmete kogumispunkt on mõeldud ainult linna elanikele.
Asutused ja ettevõtjad peavad andma oma jäätmed otselepingutega vastavatele jäätmekäitlusettevõtetele.
Eterniidijäätmeid on võimalik tasu eest viia Torma prügilasse (www.tormaprügila.ee).
Narva linna elanikel on võimalik nii liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid kui ehitus- ja lammutussegaprahti üle anda Narva Jäätmekäitluskeskusesse.
Lisaks on võimalik erinevatelt teenusepakkujatelt tellida ehituse perioodiks ehitusjäätmete konteinereid ja nende äravedu.
Vastavalt Narva linnas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale tuleb ehitusjäätmed koguda liikidesse nende tekkekohal ning konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile.
Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb eeskirja kohaselt üle anda ohtlike jäätmete käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
Ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes tuleb esitada linnavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist läbi ehitisregistri. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuhu või kellele need üle anti.
Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms.
Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul. Suurjäätmete üheks võimalikuks käitluskohaks on Narva Jäätmekäitluskeskus asukohaga Lääne 7, Narva.
Kasutuskõlblikud esemed tuleb viia korduskasutuskeskusesse (nt Uuskasutuskeskus, Sõbralt Sõbrale), kus võetakse kasutuskõlblik (terve ja puhas) mööbel vastu tasuta.
Probleemtooted on autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) või nende jäätmed ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed. Selliseid tooteid ei ole lubatud panna segaolmejäätmete mahutisse.
Probleemtoodete jäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.
Patareisid on võimalik üle anda kauplustes asuvates kogumiskastides.
Seotud viited
Viimati uuendatud 24.03.2026
