Narva vaatamisväärsustest peab kindlasti nägema keskaegset Narva linnust, kus asub ka muuseum.
Samuti pakuvad huvi kunstigalerii,
rootsiaegsed bastionid
ja Narva raekoda,
19. sajandil ehitatud Kreenholmi manufaktuur
ning selle töötajatele rajatud Aleksandri Suurkirik
ja Narva Issanda Ülestõusmise peakirik.
Kindlasti tasub külastada ka tuntud „viiekroonist vaadet“, kust avaneb parim vaade Narva ja Jaanilinna kindlustuste ansamblile.
Soovitused, mida teha ja kuhu minna Narvas, on koondatud veebilehele www.visitnarva.ee.
Hea energia linn on Narva varasem tunnuslause. Narvat on nimetatud ka energeetikute linnaks.
Balti soojuselektrijaam 1960.a
Sõjajärgse Narva kui tööstuslinna üheks jõulisemaks sümboliks Kreenholmi Manufaktuuri kõrval kujunes gigantne Balti soojuselektrijaam. Selle kuus maamärgina mõjuvat korstnat olid nähtavad nii linnaruumis kui ka linna raudteed ja maanteed mööda Tallinna poolt sisse sõites. Nüüdseks on vähehaaval suletava jõujaama sihvakatest korstnatest alles vaid kaks ning hiljuti lammutati ka suurem osa jaama mastaapsest ühe kilomeetri pikkusest peakorpusest.
Linna edelaosas, kunagisest Kulgu külast läänes paiknevat jaama asuti rajama 1955. aastal ning esimene katel ja turbiin käivitati 1959. aastal. Sellega algas Eestis suurenergeetika võidukäik, mille tulemusel toodeti lõpuks Eestis tarbitavast elektrienergiast ligi 95 protsenti Narvas (pärast elektrituru avamist 2013. aastal on see number mõistagi väiksem). Täisvõimsuse saavutas jaam 1966. aastal, kui siin töötas kokku 12 energiaplokki koguvõimsusega 1600 MW. Valmimise järel oli tegu maailma võimsaima põlevkivil töötava elektrijaamaga ning maailma esimese suurevõimsuselise kõrgrõhujaamaga, mis põletas suure tuhasisaldusega kütust. Alates 1966. aastast varustab jaam soojusenergiaga ka Narva linna.
Põlevkivi põletamisel tekkiva jäägi ladustamiseks rajati jaama kõrvale kaks tuhavälja, millega kokku hõlmab jaama territoorium 18,7 km2. Jahutusvett võtab jaam lähedal asuvast Narva veehoidlast, jaamast väljuva soojaveekanali äärde rajati kalakasvandused.
1990. aastate lõpus algas jaama rekonstrueerimine, kõige vanemad plokid seisati ja demonteeriti. Praegu töötab siin vaid kolm nüüdisaja nõuetele vastavat plokki, kus lisaks põlevkivile on võimalik kasutada biokütust. Suurem roll elektritootmisel on kandunud teisele Narva jaamale – Eesti elektrijaamale ja selle kõrvale 2018. aastal valminud Auvere elektrijaamale. Balti elektrijaama kontorihoone esimesel korrusel asub muuseum, kus soovijatel on võimalik tutvuda jaama ajalooga (eelkokkuleppel). Pikemas perspektiivis on jaam kavas tervikuna sulgeda ning ilmselt hääbub mõnekümne aasta pärast tootmisharuna ka põlevkivienergeetika.
Raamatust “Narva. Datšaast paleeni.” (Madis Tuuder, Karin Paulus)
Tänapäeval on keskkonna kaitse muutunud odavast ja reostavast tootmisest olulisemaks. Eesti on asunud rohepöörde teele. Põlevkivienergeetikast loobutakse järk-järgult ja energeetika osatähtsus Narvas kahaneb.
Narva jõgi ja sild. Foto autor: Jelizaveta Gross
"Euroopa algab siin" on Narva uus tunnuslause, mis rõhutab linna rolli Euroopa väravana ja kaasaegse arengukeskusena. Narva majanduse põhitelgedeks on endiselt energeetika- ja tööstussektor koos tugevate taristuliste eeldustega, kuid arengukava suunab majandust järk-järgult roheenergeetika, ringmajanduse ja rohetööstuse kasvule, tuginedes linna olemasolevale teadmistepõhjale.
Ettevõtluskeskkonna tugevdamine, tööstusalade arendamine ja investeeringute kaasamine on suunatud uutele töökohtadele ja konkurentsivõime suurendamisele. Aastal 2025 avas Fortaco OÜ Narvas oma teise tehase, mis tegeleb metallkonstruktsioonide ja -tööstusega.
Samal aastal avas NPM Narva OÜ linna esimese magnetitehase, mis loob kohalikele kuni 300 töökohta.
Neo Performance Materials avab magnetitehase Narvas
Oluline kasvupotentsiaal on ka turismil ning kultuuri- ja loomemajandusel, sealhulgas sadama- ja veeturismi arendamisel.
Avaliku sektori investeeringud linnaruumi, taristusse ja energiatõhususse toetavad majanduse mitmekesistamist ning aitavad kujundada Narvast kaasaegse ja atraktiivse piirilinna.
Narva Gümnaasiumi siseõu. Pildi autor: Jelizaveta Gross
Käesoleval ajal tegutsevad Narvas Narva Kesklinna Kool, Narva Eesti Põhikool, Narva 6. Kool, Narva Kreenholmi Kool, Narva Paju Kool, Narva Pähklimäe Kool, Narva Keeltelütseum, Narva Täiskasvanute Kool, Narva Vanalinna Riigikool, Narva Õigeusu Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium ja Narva Gümnaasium.
Tartu Ülikooli Narva kolledež Pildi autor: Jelizaveta Gross
2012. aastal avati Raekoja kõrvale, sõjas hävinud börsihoone kohale Tartu Ülikooli Narva kolledži uus hoone. Kolledži avamisega tekkis võimalus omandada Narvas akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes.
Täiskasvanutele ja noortele pakub kutseharidust Ida‑Virumaa Kutsehariduskeskus, kus õpib üle 2000 õppija erinevatel erialadel. 2020. aastal avati Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus.
Sisekaitse Akadeemia Narva õppekeskus
Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks. Novembris 2024 sai valmis ning oli avatud jalgpalli ja Narva jalgpalli ja kergejõustiku pneumohall.
Narva spordikoolide spordialavalik on lai: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine. Narvast pärit sportlased on saavutanud suurepäraseid tulemusi.
Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja Paul Keres, kellele on püstitatud ka mälestusmärk kesklinnas. Tänapäeval kannab tema nime üks linna tänavatest ja plats.
Paul Kerese mälestusmärk. Pildi autor Jelizaveta Gross
Joaorus, Narva jõe vasakkalda terrassil paikneb kiviaja asulakoht. Kaevamisel on leitud kividest laotud leeasemeid ja lapsematus. Asulas on elatud korduvalt, kultuurkihi alumised osad kuuluvad mesoliitikumi (VII–V aastatuhat eKr). . Asulakoha kõrval oleval paerünkal on olnud varase metalliaja kindlustatud asula.
Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilist keskust. Narva jõge mööda sõideti sisemaale juba viikingite ajal (5.–11. sajandil). Veetee kujutas endast ühte kuulsa Balti - Vahemere jõetee haru, mida vana-vene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem, alates 13. sajandist, kasutati aktiivselt Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi.
13. sajandi alguses asus Narva jõe alamjooksul 8 adramaa* suurune Narvia küla. 1256 rajas Taani kuninga vasall Narva jõe äärde (arvatavasti tulevase linna kohale) linnuse, 1277 on ürikus nimetatud Narva linnusepealikut. 13. ja 14. sajandi vahetusel tekkis linnuse juurde linnaline asula, linnana on Narvat mainitud 1345, kui talle anti Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegiga Lübecki linnaõigus. Aastast 1347 kuulus Narva koos kogu Põhja-Eestiga Liivimaa Ordu valdusse, olles Narva foogtkonna keskus. Tallinna vastuseisu pärast ei võetud Narvat Hansasse, Novgorodiga kauplemisel jäi talle teisejärguline koht.
* Adramaa suurus vastas normaaltalu suurusele, mille pere koosnes 5–10 inimesest, (8–12 hektarit põllumaad)
Keskaegsel Narval oli oluline osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja Saksa ordu egiidi all. 15. sajandi lõpust, pärast Novgorodi vabariigi ühinemist Moskvaga, kandus Novgorodi endine ajalooline roll Vene–Euroopa kaubandussidemete vahendajana järk-järgult Narvale.
1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda. Sõja algetapis, Vene-Liivi sõjas rünnati Eestimaad kahe väega: üks tuli Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda ja teine tungis üle Narva jõe. Liivimaa ordu kaitstud Narvast mindi esialgu mööda ja 25. jaanuaril rünnati Jõhvi kihelkonda.
1. aprillil alustas Jaanilinna linnus Narva pommitamist. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Moskva tsaaririigi väed kasutasid tekkinud segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suudetud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ning neid lubati vabalt lahkuda.
Järgnevaks 23 aastaks sai Narvast peamine merekaubanduskeskus Venemaaga Balti merel.
Moskva tsaaririigi võim ei kestnud Narvas kaua: 1581. aasta sügisel saatis Pontus De la Gardie Narva alla Rootsi sõjalaevastiku, 4. septembril alustati Narva piiramist ja pommitamist ning 6. septembril vallutati tormijooksuga Narva, mille käigus olevat langenud u 7000 venelast.
1585 andis Johan III Narvale Rootsi linnaõiguse. Uus ja kõige tähendusrikkam õitseng Narva kui kaubalinna ajaloos toimus 17. sajandil, kui linn kuulus võimsa Rootsi kuningriigi võimu alla. See oli kaubandusliku Narva "kuldajastu". Läbi Narva viisid sellal teed, mis sidusid Baltimaid mitte ainult Venemaaga, vaid ka Pärsia ja Taga-Kaukaasiaga.
Narva sajandite vanuses ajaloos on linna omandiõiguse eest pidevalt omavahel võidelnud tolleaegse Euroopa võimsamad riigid. Narva linna peremeesteks on erinevatel aegadel olnud Taani, Saksa ordu, Rootsi, Venemaa. Linna ümbruses toimus tihti tõsine sõjategevus. Seetõttu ongi Narva alati olnud kindluslinn.
Siinkohal väärivad tähelepanu Narva bastionid - muldkindlustusvööndi kaitseehitised, mis peaasjalikult ehitati 17. sajandil Rootsi ajal. Lähemalt loe siit..
Linna ülesehitamise projektis osalesid Saksamaalt, Hollandist ja Rootsist kutsutud ehitusmeistrid. Erilise ulatuse andis ehitusele Rootsi valitsuse soov muuta Narva Ingerimaa administratiivseks keskuseks, Rootsi näidislinnaks. Sajandi keskel oli arutusel koguni plaan teha Narvast teine Rootsi pealinn, uus kuninglik residents.
Need plaanid ei täitunud, kuid reaalseks tulemuseks sai Narva kesklinna unikaalne arhitektuuriline ansambel nn. vanalinn. See kompleks oli tähelepanuväärne oma terviklikkuse ja originaalsuse poolest. Kohalikud ehitustavad ühildusid omapäraselt paljudes Põhja-Euroopa maades tüüpilise barokkarhitektuuri elementidega. Kohalike ja sissetoodud elementide sulam lõi omapärase stiili. Hoonete kivikatused, portaalide nikerdatud kivikaunistused, ažuursed metalldetailid - võred, lukud, tuulelipud - andsid vanalinnale piduliku ja üleva ilme. Narva kui tööstuskeskuse areng 19. sajandil ja 20. sajandi algul ei puudutanud ajaloolist keskust ja kuni Teise Maailmasõjani säilis Narva vanalinn peaaegu tervikuna sellisena, nagu see 17. sajandi teisel poolel välja oli kujunenud.
Narva piiramine
Põhjasõja käigus vallutab Moskva tsaaririik uuesti Narva
1704. aastal toimunud Põhjasõja piiramislahing, mille tulemusena Venemaa tsaaririigi väed vallutasid Rootsilt Narva linna.
Põhjalikumalt saad lugeda siit
Vana Narva vaateid:
Narva vanalinn
Narva börsihoone
Narva Jaani kirik
Narva raekoja plats
Kreenholm
Narvas on ainulaadne oma erilise arhitektuuriga piirkond, nn "linn linnas", mida peab kindlasti nägema. See on Kreenholmi linnaosa, mille peamiseks vaatamisväärsuseks on Kreenholmi manufaktuur – endine tekstiilivabrik ja 19. sajandi tööstushiiglane.
Manufaktuur kasutas langeva vee odavat energiat ja oma aja kohta edumeelset tehnoloogiat. Ettevõtte toodang teenis ära Grand Prix 1900.a. Pariisi maailmanäitusel.
Kreenholmi Manufaktuur loodi nagu terviklik linnak, mis koosnes peale tootmishoonete ka administratiiv-, eluhoonete ja ühiskondlike hoonete kompleksist. Kreenholmi ehitamisel viidi ellu 19. sajandi sotsioloogias väga populaarset tuleviku tööstuslinna filosoofilist ja arhitektuurilist ideed. Projekteerimisele kaasati Sankt-Peterburi akadeemilist koolkonda esindavaid arhitekte, manufaktuuri rajaja L. Knoop nõudis omalt poolt inglise mõjutuste projekti võtmist. Sellest tuleneb Kreenholmi omapära arhitektuurilise mälestusmärgina. Kreenholmi arhitektidel õnnestus luua originaalne stiil, mis on otseselt seotud Narva linnaarhitektuuri ajalooliste traditsioonidega. Ajaloolise ja arhitektuurilise mälestusmärgina suurtööstuse tekkimise ajaloost on Kreenholm unikaalne Eestis ja olulise tähtsusega ka kogu Põhja-Euroopas.
Märtsipommitamine ja järgnev
Tragöödia toimus 1944. aastal märtsist juulini. Narva vanalinn hävis nõukogude õhurünnakute ja suurtükitule all, samuti taganeva Saksa armee korraldatud plahvatuste tõttu. Narva 3550 sõjas purustatud hoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198, kuid neid ei taastatud, vaid asendati 1950. ja 1960. aastatel nelja- ja viiekorruseliste telliskivihoonetega (nn hrušovkad) ning 1970. aastatel 9-korruseliste tornelamutega.
Sõjaeelsest Narvast säilis (ja taastati) Narva Hermanni linnus ja bastionid, raekojahoone, enamus Kreenholmi hooneid, Aleksandri Suurkirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, samuti mõned elu- ja laohooned
Narva linna, nagu seda tunti enne II maailmasõda ja Narva pommitamist, saab Narva raekojas virtuaalreaalsuse prillide ja puutetundlike ekraanide abil näha virtuaalsel ekspositsioonil.
Viimati uuendatud 27.11.2025
