Narva arvudes

Statistikaameti andmetel vähenes 2025. aasta esimesel poolaastal Narva turismivoog.

Majutatud külaliste koguarv kahanes võrreldes 2024. aasta sama perioodiga 15% ning ööbimiste arv 6%. Suurimat langust näitas kodumaine turism: Eesti külalisi oli 22% vähem ning nende ööbimisi 15% vähem.

Samas vähenes väliskülaliste arv vaid 2%, kuid nende ööbimiste arv kasvas 10%. See näitab, et väliskülalisi tuleb küll veidi vähem, kuid nad viibivad linnas kauem.

Eri riikide lõikes on pilt järgmine:

• Soomest tuli 2% rohkem külalisi ja nende ööbimiste arv kasvas 17%.
• Lätist tuli 15% vähem külalisi ja nende ööbimiste arv vähenes 17%.

2025. aasta veebruaris kasvas Venemaalt külaliste arv võrreldes 2024. aastaga 28% ning nende ööbimiste arv 25%. Märtsis vähenes Venemaa külaliste arv 3%, kuid ööbimiste arv kasvas 15%, võrreldes 2024. aasta märtsiga.

Kui vaadata eraldi juunit, siis külalisi oli kokku 7% vähem, kuid ööbimiste arv kasvas 1%. Selle põhjuseks oli Saksamaa turistide ööbimiste arvu kasv 62% võrreldes eelmise aasta juuniga, mis kompenseeris osaliselt Eesti turistide vähenemise.

Ida-Virumaal tervikuna oli juuni märksa positiivsem: ööbimiste arv kasvas 5,5%. Ööbimiste arvu kasvu nähti nii Eesti külaliste seas (+5,4%), Läti külaliste seas (+13,6%) kui ka Soome külaliste seas (+24,6%).

Narva Turismiinfokeskus registreeris samuti külastatavuse kasvu: esimesel poolaastal külastas keskust 78% rohkem inimesi kui 2024. aasta samal perioodil.

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Diana Bjorkland

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis Narva keskmine brutokuupalk 1 461 eurot, samas kui Eesti keskmine brutokuupalk ulatus 2 011 euroni. Palgavahe püsib märgatavana – ligi 550 eurot. Aasta varem samal ajal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1 894 eurot, mis tähendab 6,2% kasvu.

Võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga (1 207 eurot/kuus) on Narva keskmine brutokuupalk 2025. aasta esimeseks kvartaliks tõusnud ligi 21%. Suurim tõus toimus 2023. aasta teises kvartalis ja 2024. aasta neljandas kvartalis, kui brutokuupalk kasvas kvartali jooksul üle 130 euro. Kõige madalaim oli 2023-2025 Narva brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis (1 207 eurot/kuus), kõrgeim aga 2024. aasta neljandas kvartalis (1 536 eurot/kuus).

Ehkki Narva palgatase jääb endiselt alla riigi keskmise, kasvas brutokuupalk 2024. aasta esimeses kvartalis 1 358 eurolt kuus 2025. aasta esimeseks kvartaliks 1 461 euroni, mis tähendab 7% kasvu.

Narva brutokuupalk kasvab, kuid jääb endiselt alla Eesti keskmise

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
[email protected]

Statistikaameti andmetel 2023. aastal oli tööga hõivatute Narva elanike arv 23,5 tuhat. Tööhõive määr (ehk hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus) oli 2023. aastal Narvas 54,7% (Eesti keskmine näitaja 69,2%) ja töötuse määr (ehk töötute osatähtsus tööjõus) oli Narvas 10,5% (Eesti keskmine näitaja 6,4%). Võrreldes 2022. aastaga suurenes Narvas 2023. aastal tööhõivemäär ca 1 protsendi võrra ja töötuse määr vähenes ca 1 protsendi võrra.

Eesti Töötukassa andmetel oli 2023. a detsembri lõpu seisuga Narvas 3 116 registreeritud töötut ja kogu Ida-Viru maakonnas 7 391 registreeritud töötut. Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta IV kvartalis vabade ametikohtade määr Ida-Virumaal 1,9%.

Statistikaameti andmetel 2023. aasta IV kvartali seisuga oli Narvas keskmine brutokuupalk 1 472 eurot. Samas oli Eesti keskmine brutokuupalk 1 904 eurot.

Statistikaameti andmetel 2023. aastal olid Narva elanikud hõivatud tegevusalade lõikes alljärgmiselt:

• 6,8 tuhat inimest ehk 29% Narva hõivatutest - avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas ning valdkonnas „muud teenindavad tegevused";
• 6,5 tuhat inimest ehk 28% Narva hõivatutest - mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse valdkonnas;
• 4,9 tuhat inimest ehk 21% Narva hõivatutest - hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi, veonduse ja laonduse, majutuse ja toitlustuse ning info ja side valdkonnas;
• 3,3 tuhat inimest ehk 14% Narva hõivatutest - finants- ja kindlustustegevuse, kinnisvaraalase tegevuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas;
• 2 tuhat inimest ehk 8% Narva hõivatutest - ehituse valdkonnas.

Statistikaandmed näitavad Narva elanike hõivatuse järgutist kasvutrendi avaliku halduse, riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, kunsti, meelelahutuse, vaba aja ja „muud teenindavad tegevused" valdkonnas, samuti finants- ja kindlustustegevuse, kinnisvaraalase tegevuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ning haldus- ja abitegevuste valdkonnas.

Samas näitab statistika Narva elanike hõivatuse järgutist langustrendi mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse ning ehituse valdkonnas.

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Anastassia Yakovleva

Keskkonnaagentuuri andmetel moodustas 2022. aastal jäätmete koguteke Narvas 673 029 tonni.

Nendest moodustasid 82% (553 093 tonni) termilistes protsessides tekkinud jäätmed (sh peamiselt põlevkivituhk), 13% ehitus- ja lammutuspraht (87 548 tonni), 2% olmejäätmed (12 815 tonni) ja ülejäänud 3% muud jäätmed.

Prügilasse oli ladestatud 562 145 tonni (nendest moodustasid 99% termilistes protsessides tekkinud jäätmed).
Jäätmete taaskasutamise maht moodustas Narvas 53 819 tonni.

Narva linna oli teistest omavalitsusüksustest transporditud 39 266 tonni jäätmeid ning Narva linnast teistesse omavalitsusüksustesse oli transporditud 104 534 tonni jäätmeid.

Olmejäätmete teke moodustas Narvas 12 814 808 kg (ca 12 815 tonni) ehk 238 kg ühe Narva elaniku kohta (kogu Eestis tekkis 367 kg ühe elaniku kohta). Sealhulgas moodustasid 83% segaolmejäätmed (10 686 tonni), 6% liigiti kogutud olmejäätmed (801 tonni (välja arvatud lahus kogutud olmepakendijäätmed), 5% suurjäätmed (639 tonni) ja 6% muud olmejäätmed. Olmejäätmete taaskasutamise maht moodustas Narvas 929 tonni.

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Anastassia Yakovleva

Narva Linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroo andmetel elab 01.01.2024 seisuga Narvas 29 080 naist (s.o 55% Narva linna elanikkonnast).

Nendest on 19% ehk 5 669 tütarlast ja noort neidu vanuses 1-26 aastat (47% 1-26-aastastest Narva elanikest) ja 81% ehk 23 411 naist vanuses 27+ (57% 27-103 aastastest Narva elanikest). Narvas elav naine on keskmiselt 51-aastane.
2023. aasta jooksul sündis Narva linnas 128 tüdrukut (poisse sündis 142).

Statistikaameti andmetel moodustavad Narva brutotulu saajate hulgast 52% naised (2022). Registreeritud töötute Narva naiste arv on jaanuari 2024 seisuga 1 620 (vanuserühmas 16+), s.o 49% registreeritud Narva töötute koguarvust (Statistikaamet).

2022. aasta jooksul on Narvast välja rännanud 616 naist (47% Narvast väljarännanute hulgast), kellest 184 on välja rännanud välismaale. Samas on 2022. aasta jooksul Narva linna sisse rännanud 899 naist (49% Narva linna siiserännanute hulgast), kellest 629 on sisse rännanud välismaalt (Statistikaameti andmetel).

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Anastassia Yakovleva

Narva Linnakantselei elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroo andmetel oli 01.01.2024 seisuga Narvas 26 060 Eesti kodakondsusega elanikku (s.o 49% Narva elanikkonnast). Nendest on 6 386 alaealist (77% alaealistest Narva elanikest) ja 19 674 täisealist (44% täisealistest Narva elanikest).

Samas on Narvas 34% elanikke Vene kodakondsusega, 13% elanikke määratlemata kodakondsusega, 2% Ukraina kodakondsusega.

Aastal 2004 oli Narvas 39% elanikkonnast Eesti kodanikke, 29% Vene kodanikke ja 25% määratlemata kodakondsusega elanikke.

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Anastassia Yakovleva

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Narva majutusettevõtetes majutatud 33 432 turisti, mis on 6% võrra rohkem kui 2022. aastal (31 621 majutatud turisti).

2023. aastal veetsid turistid Narva majutusettevõtetes 46 469 ööd (1% ehk 299 võrra rohkem kui 2022. a).

2023. a oli siseturiste (67%) Narva majutusettevõtetes rohkem kui välisturiste (33%). Välisturistide seast peatus Narva majutusettevõtetes kõige rohkem ehk 16% Soomest saabunud turiste, järgnesid Läti (14%) ja Saksamaa (9%) turistid.

Siseturistide arv Narva majutusettevõtetes on kriisieelse 2019. aastaga võrreldes suurenenud 15% võrra. Välisturistide arv pole kriisieelset taset aga veel saavutanud. Vene turistide arv on kriisieelse 2019. aastaga võrreldes vähenenud 87% võrra.

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Anastassia Yakovleva

Statistikaameti andmetel (18.01.2024) oli 2023. аastal Narvas 2945 ühingut, sealhulgas 981 mittetulundusühingut ja 1964 äriühingut.

Narva äriühingute hulgas on 1834 osaühingut, 86 usaldusühingut, 20 aktsiaseltsi, 12 täisühingut ja 12 tulundusühistut.

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
Anastassia Yakovleva