-
Mis on biojäätmed?
Biojäätmeteks nimetatakse lühendatult biolagunevaid jäätmeid: nii aia- ja haljastujäätmeid kui köögi- ja sööklajäätmeid. Aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biojäätmed nagu rohi, lehed, oksad jms. Köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, toitlustusasutuses, kontoris, jae- või hulgimüügiettevõttes, toiduainetööstuses jm tekkinud biojäätmed. -
Miks on vaja biojäätmeid eraldi koguda?
Uuringute kohaselt on segaolmejäätmete hulgas u 1/3 biojäätmeid. Biojäätmete sattumisel valesse konteinerisse riknevad teised jäätmed, saades märjaks ja lögaseks. Sellisel juhul osutub varasem sorteerimine mõttetuks ning jäätmetega ei ole võimalik peale põletamise või ladestamise midagi mõistlikku peale hakata. Koos segaolmejäätmetega prügilasse ladestamisel tekib biojäätmetest prügilagaas, mis rikub meie kliimat. Seega on kvaliteetse ringlussevõetava jäätmematerjali hankimiseks biojäätmete eraldi kogumisel suur roll; nii muutuvad segaolmejäätmed sorteeritavaks ning pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks. Eraldi kogutud biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Kompostimisel hoitakse toitained ringluses, ja nii saab kasutada vähem mineraalväetisi. Biogaasi abil sõidavad nt linnaliinibussid. Eesseisev muudatus on üleriigiline ja uued nõuded hakkavad kehtima kõikides omavalitsustes. -
Kust saab biojäätmete mahutit?
Tuleks võtta ühendust jäätmevedajaga ning teha oma jäätmeveolepingusse muudatus: tellida biojäätmete mahuti tühjendamise teenus, määrata veosagedus ja avaldada vajadusel soovi mahuti ostmiseks või rentimiseks. Biojäätmete väljavedu Narva linnas käivitub alates 2023. aasta 1. novembrist. -
Mis on põhilised nõuded biojäätmete kogumisel?
Konteineri puhtuse ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Määrdumise vältimiseks kasutatakse biolagunevat vooderduskotti, mille jäätmevedaja paneb konteinerisse pärast iga tühjenduskorda (lisateenusena).
Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on rohkem kui 10 korterit, biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.
Konteiner peab asuma naaberkinnistu krundipiirist vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
-
Olen KÜ esindaja. Kust ma saan informatsiooni korterite omanikele edastamiseks?
Jäätmeinfo on avaldatud Narva linna lehel www.narva.ee/jaatmemajandus. Lisaks on loodud jäätmeteemaline infobrošüür, mida saab kätte korteriühistute infopäevadel, mis toimuvad Narva Rahvaste Majas. Jäätmeteemalised infobrošüürid saab jagada igasse korterisse või majapidamisse. -
Mis juhtub, kui mõni kortermaja elanik ikkagi paneb toidujäätmed tavalise prügi sisse?
Tavaprügi viiakse minema olenemata sellest, kas seal on toidujäätmeid sees või mitte.
Kuidas tuleb jäätmeid biojäätmete konteinerisse panna? Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
-
Kas konteiner tuleb rentida jäätmevedajalt või võib selle rentida mõne teise ettevõtte käest või ise osta?
Konteineri võib rentida nii oma piirkonna kui mõne teise teenusepakkuja käest, aga ka ise osta. Ostmisel tuleb jälgida, et konteiner vastaks EVS-EN 840-1:2020 standardis toodud nõuetele. Oluline on, et konteiner sobituks jäätmeveoki mehhanismidega.
Viimati uuendatud 24.03.2026
