Narva ja Narva-Jõesuu pöördusid ühiselt Vabariigi Valitsuse poole, et taotleda toetust Narva Aleksandri Suurkiriku rekonstrueerimistööde jätkamiseks. Omavalitsused rõhutavad, et suurkiriku taastamisel oleks oluline mõju kogu Ida-Virumaa mainele, turismile, kultuurielule ja majanduskeskkonnale.
Aleksandri Suurkirik on piirkonna üks silmapaistvamaid ajaloo- ja arhitektuuripärandi objekte. Selle taastamine ning avamine kaasaegse mitmefunktsionaalse kultuuri-, näituse- ja kontserdikeskusena aitaks kujundada Ida-Virumaast atraktiivse ja rahvusvaheliselt tuntud kultuuripiirkonna.
Hoone peamise kuppelsaali valmimine võimaldaks korraldada kõrgetasemelisi kontserte, festivale, näitusi ning omavalitsuste ja teiste organisatsioonide esindusüritusi. Unikaalsest ajaloolisest hoonest võiks kujuneda uus tõmbekeskus, mis tooks piirkonda rohkem külastajaid, elavdaks kohalikku ettevõtlust ja suurendaks Ida-Virumaa nähtavust nii Eestis kui ka väljaspool riiki.
Narva linn on suurkirikut ümbritseva linnaruumi ja külastajate vastuvõtmiseks vajaliku taristu arendamisse juba märkimisväärselt panustanud. Rahvusvahelise projekti „Jõepromenaadid III“ (River Promenades III) raames korrastati ajaloolise ja sümboolse „viiekroonise vaate“ platvormi ala. Samuti rajati kiriku vahetusse lähedusse kaasaegne 2500 m² suurune parkla, mis on kohandatud ka turismibussidele.
Seega on linn loonud vajalikud tingimused külastajate vastuvõtmiseks ning piirkonna turismi- ja kultuuripotentsiaali paremaks kasutamiseks. Selle potentsiaali täielikuks avamiseks on nüüd vaja jätkata hoone siseruumide rekonstrueerimist.
Kuna Aleksandri Suurkirik kuulub riigile, ei ole kohalikel omavalitsustel õiguslikku võimalust investeerida otseselt selle taastamisse. Narva ja Narva-Jõesuu hinnangul oleks rekonstrueerimise jätkamine tugev märk riigi toetusest Ida-Virumaale ning pikaajaline investeering piirkonna tulevikku.
Riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös on võimalik kujundada ainulaadsest kultuuripärandi objektist uus majanduslik ja kultuuriline väärtus, mis teeniks nii kohalikke elanikke, piirkonna külalisi kui ka kogu Eestit.
Ühispöördumisele kirjutasid alla Narva Linnavolikogu esimees Urbo Vaarmann, Narva-Jõesuu Linnavolikogu esimees Aare Objartel, Narva linnapea Jaan Toots ja Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.