Aastal 2026 jõustub sotsiaalkindlustusameti teenustes hulk muudatusi, mis puudutavad paljusid inimesi eri eluetappides. Muutuvad pensionide korraldus, perehüvitiste tingimused ning mitmed nendega seotud toetused ja hüvitised. Osa seniseid teenuseid kujundatakse ümber, osa lõpetatakse ja tekivad ka uued lahendused.

Pensionid

Ajutise kaitse lõppemine

2026. aasta esimeses kvartalis lõpeb paljudel inimestel ajutine kaitse. Euroopa Liidu otsusega pikendati ajutise kaitse direktiivi kohaldamist kuni 4. märtsini 2027, kuid Eestis lõpeb paljude inimeste kaitse varem, sest see oleneb nende individuaalsest esmakordsest kohaldamisest.
Inimestele, kellel on ajutine kaitse staatus ja kes saavad sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavaid hüvitisi, saadetakse teavitused e-posti teel üks kuu enne ajutise kaitse lõppemist. Teavitused sisaldavad juhiseid edasiste sammude kohta. Teavituste edastamine algas 2025. aasta detsembris.

Toitjakaotuspensionist saab toitjakaotustoetus

Alates 1. oktoober 2026 jõustuvad Eestis olulised seaduse muudatused toitjakaotuse korral makstavates toetustes. Tekib uus peretoetuse liik, milleks on toitjakaotustoetus.

Seda toetust saab lapse esindaja taotleda toitja kaotanud lapsele, kes on kuni 19-aastane, lapse õppimise korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Ülemineku perioodil õppuritele kuni 24-aastaseks saamiseni.

• Lastele, kellele on 2026. aasta 1. oktoobri seisuga määratud toitjakaotuspension, lõpetatakse toitjakaotuspensioni saamine 30.09.2026 seisuga ning määratakse toitjakaotustoetus alates 01.10.2026. Taotlust ei ole vaja eraldi esitada.
• 18–19-aastastel lastel, kelle toitjakaotuspensioni maksmine on varem lõpetatud õpingute katkestamise tõttu, võib alates 01.10.2026 uuesti tekkida õigus saada toitjakaotustoetust. Toetuse saamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile taotlus.

Toitjakaotustoetuse suurus 2026. aastaks kuulutatakse välja aprillis. Prognooside järgi on 2026. aasta toitjakaotustoetus umbes 345 eurot kuus.

Need lapsed, kelle toitjakaotuspension oli suurem kui välja kuulutatav toetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetust neile algul määratud suuremas summas. Kui toitjakaotuspension oli väiksem kui välja kuulutatav toetus, saab laps edaspidi toetust selles suuruses, mis välja kuulutatakse.

Iga aasta aprillis arvutatakse toetuse suurus tarbijahinnaindeksi alusel ümber ning sama aasta mais toetuse summa muutub.

Täiskasvanud ülalpeetavatele – leskedele, töövõime kaotanud inimestele ja pensioniealistele – jäävad kõik juba määratud toitjakaotuspensionid kehtima tänastel tingimustel ning neile makstakse toitjakaotuspensoni edasi varasemalt kehtinud tingimustel, kuid alates 01.10.2026 toitjakaotuspensionit ega toitjakaotustoetust nendesse sihtgruppidesse kuuluvatele isikutele ei määrata.

Alates 1. oktoobrist 2026 määratakse toitjakaotuspension ainult kahel juhul:
• kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingute alusel;
• kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

Lapseootel naistel, kelle lapse teine vanem on surnud ja naine ise on mittetöötav, tekib õigus saada ema vanemahüvitist 100 päeva: 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja 30 päeva alates lapse eeldatavast sünnikuupäevast.

Kadus senine ennetähtaegne vanaduspension

Alates 1. jaanuarist 2026 senist ennetähtaegset vanaduspensioni enam ei määrata. Selle asemel on võimalus jääda paindlikule vanaduspensionile, mis annab inimestele suurema otsustusvabaduse pensionile jäämise aja valikul.

Paindliku vanaduspensioni puhul saab pensionile jääda
• kuni 5 aastat enne üldist pensioniiga või
• kuni 5 aastat pärast üldist pensioniiga.

Pensioni suurus oleneb pensionile jäämise ajast:
• varasemal pensionile minekul on pension väiksem,
• hilisemal pensionile minekul on pension suurem.

Kuigi edasilükatud vanaduspensioni võimalus jääb alles, on õigus edasilükatud vanaduspensionile ainult neil inimestel, kelle vanaduspensioniiga täitus enne 2021. aastat. Pärast 2021. aastat pensioniikka jõudnud inimestel seda õigust enam ei teki.

Pensionide indekseerimine

Aprillis toimub iga-aastane pensionide indekseerimine. Indekseerimise käigus korrigeeritakse pensionide suurust vastavalt: keskmise palga muutusele ja tarbijahinna indeksi muutusele. Indekseerimise eesmärk on tagada, et pensionid kasvaksid koos elukalliduse ja majanduse üldise arenguga.

Perehüvitised

♦ Vanemahüvitise ülempiir. Vanemahüvitise ülempiir muutub alates 1. jaanuarist. Kui seni oli maksimaalne hüvitis kolmekordne keskmine palk ehk 5265,09 eurot kuus, siis uuel aastal on ülempiir kahekordne keskmine palk, 3806,10 eurot kuus. Uus piir rakendub kõikidele vanemahüvitise liikidele, sh emahüvitisele. Muudatus puudutab peresid, kelle laps sünnib 2026. aastal või hiljem.
Vanemahüvitis arvutatakse alati eelnenud kuu tulu alusel, mistõttu võib enne aastavahetust saadud kõrgem sissetulek mõjutada ühe kuu hüvitise suurust, kuid alates 2026. aastast arvestatakse hüvitist juba uue ülempiiri järgi.
Ülempiiri muutus vähendab ka lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse päevamäära. Lapsepuhkuse päevamäära ülempiiri summa oli 2025. aastal 87,75 eurot. Aastal 2026 on ülempiir 63,44 eurot. Puudega lapse vanema puhkuse päevamäära ülempiir oli 2025. aastal 251,72 eurot. Aastal 2026 on see 181,24 eurot.

♦ Kaob vanemahüvitise tulu teenimise piir ning vanema sissetulekust olenemata hüvitist enam ei vähendata.

♦ Kaob alaealise põhipuhkuse tasu hüvitamine. Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva, millest riik hüvitab tööandjale maksimaalselt 7 kalendripäeva. 2026. aastal on töölepingu seaduse muudatuse eesmärk vähendada alaealise põhipuhkuse kestvus 28 kalendripäevale. Seaduse jõustumisel ei hüvita riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb.

♦ Maksuvaba tulu arvestamine. Alates 1. jaanuarist 2026 on tööealiste inimeste maksuvaba tulu kuni 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Muudatus puudutab tööealisi inimesi, kes saavad SKA-st tulumaksuga maksustatavat hüvitist ja ei ole veel jõudnud vanaduspensioniikka, näiteks vanemahüvitist või kahjuhüvitist. Selleks, et arvestus oleks inimese jaoks soodne ja korrektne, tasub maksuvaba tulu avaldus üle vaadata nii tööandja juures kui ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. 

Küsimuste korral võtke ühendust sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusega või kirjutage meile iseteeninduse suhtluse kaudu.