Narva Linnavalitsus jätkab terviklikku tegevust Kudruküla piirkonna üleujutusprobleemide lahendamiseks.

Praegu toimuvad samaaegselt kuivendussüsteemi uuringud, kuivenduskraavide puhastamine, koostöö riigiasutustega ning tehniliste lahenduste ettevalmistamine, et vähendada tulevikus aiandusühistute kinnistute üleujutamise ohtu.

Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti spetsialisti sõnul on probleemi kestlikuks lahendamiseks vajalik linna, riigi ja aiandusühistute ühine panus.

Koostöö aiandusühistutega jätkub

2025.aasta jooksul kohtusid Linnamajandusameti esindajad Kudruküla piirkonna aiandusühistute esindajatega. Kohtumiste peamiseks teemaks olid üleujutuste tagajärjed ning võimalikud meetmed nende ennetamiseks.

Kohtumistel analüüsiti kuivenduskraavide seisukorda, vee äravoolu takistavaid tegureid, omavoliliste ehitistega seotud küsimusi ning võimalusi vajalike tööde tegemiseks. Eraldi tähelepanu pöörati ühistute rahalistele võimalustele, kuna oluline osa taristust asub eraomandis olevatel kinnistutel.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku ühistes tegevustes: linn jätkab tööd oma pädevuse piires ning aiandusühistud otsivad võimalusi oma territooriumide korrastamiseks.

Algas uus kuivendussüsteemi audit

Kudruküla piirkonna sademe- ja drenaaživee ärajuhtimissüsteemi olukorrast ajakohase ülevaate saamiseks tellis linn uue auditi.

Mai lõpus alustas töödega ettevõte AS Infragate Eesti, kes hindab piirkonna olemasolevate kuivenduskraavide ja maaparandussüsteemide seisukorda.

Auditi peamine eesmärk on määrata kuivendussüsteemi tegelik seisund, koostada juhised selle korrashoiuks ning töötada välja aiandusühistutele mõeldud juhendmaterjal kraavide hooldamiseks nende territooriumidel. Auditi eraldi osana koostatakse tehniline lahendus vee juhtimiseks Narva jõkke ning hinnatakse vajalike tööde mahtu kogu piirkonnas. Auditi esimesi tulemusi oodatakse juba juuni lõpuks.

Eraldi tähelepanu pööratakse kopratammide probleemile

Üheks piirkonna veetaset mõjutavaks teguriks on kopratammid, mis takistavad vee loomulikku äravoolu. Narva Linnavalitsus on olukorda analüüsinud ning viib praegu läbi vajalikke kooskõlastusi, et rakendada meetmeid kopratammide negatiivse mõju vähendamiseks kuivendussüsteemile. Kavandatavad tegevused plaanitakse ellu viia hiljemalt suve alguseks ning neid jätkatakse kogu kõrgendatud hüdroloogilise koormuse perioodil.

Koostöö riigiasutustega

Kuna märkimisväärne osa Kudruküla piirkonna veerežiimi mõjutavatest aladest kuulub riigile, teeb linn aktiivset koostööd riigiasutustega. 2026.aasta alguses toimusid töökohtumised Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindajatega, kus arutati ühiseid meetmeid üleujutusohu vähendamiseks. Linna käsutuses oleva info kohaselt valmistab RMK ette ka oma projektlahendusi ning kavandab töid riigile kuuluvatel aladel.

Miks ei lahendatud probleemi varasemate ekspertiiside järel?

Üks sagedasemaid küsimusi puudutab seda, miks ei jõutud pärast varasemaid uuringuid ja ekspertiise tervikliku lahenduseni.

Linnavalitsuse selgitusel nägid varasemate ekspertiiside soovitused ette ulatuslikke töid aiandusühistute territooriumidel, mis asuvad eraomandis. Kehtiva seadusandluse kohaselt ei ole kohalikul omavalitsusel õigust teha töid eraomandis olevatel kinnistutel ega investeerida sinna avalikke vahendeid.

Täiendavaks takistuseks oli kavandatud lahenduste kõrge maksumus. Esialgsete hinnangute kohaselt oleks terviklahenduse elluviimine nõudnud mitme miljoni euro suurust investeeringut, mis osutus keeruliseks nii linnale kui ka enamikele aiandusühistutele. Sellele vaatamata on linn aastate jooksul teinud oma pädevuse piires erinevaid töid. Puhastati munitsipaalmaal asuvaid kuivenduskraave, tegeleti vee äravoolu takistavate tegurite kõrvaldamisega, analüüsiti omavoliliste ehitiste mõju Kudruküla oja piirkonnas ning rakendati meetmeid vee liikumise parandamiseks.

Mille poolest erineb uus audit varasematest uuringutest?

Linnamajandusameti spetsialistide sõnul on 2026. aasta audit senistest uuringutest praktilisema suunitlusega ning keskendub lisaks olukorra hindamisele ka konkreetsete töövahendite loomisele edasiseks tegutsemiseks.

Varasematest uuringutest erinevalt peab uus audit koostama aiandusühistutele selged juhised kuivendussüsteemi hooldamiseks, määratlema vajalike tööde mahud ning pakkuma tehnilise lahenduse vee juhtimiseks Narva jõkke. Erilist tähelepanu pööratakse kuivenduskraavidele ligipääsu probleemidele, mida mitmel pool takistavad kasvuhooned ja muud rajatised.

Auditi tulemusena valmib ajakohane tehniline hinnang piirkonna olukorrale ning alus pikaajalise tegevuskava koostamiseks üleujutusohu vähendamiseks.

Terviklik lähenemine üksikmeetmete asemel

Narva linna 2026. aasta eelarves on ette nähtud 149 000 eurot kuivendussüsteemi seireks, auditi läbiviimiseks, uuringuteks, kuivenduskraavide puhastamiseks ning seotud tegevuste elluviimiseks. Selles summas sisalduvad ka tööd aiandusühistute „Olginski" ja „Berjozka" piirkondades.

Linnavalitsus rõhutab, et Kudruküla üleujutusprobleem on kujunenud välja aastate jooksul ning seda ei ole võimalik lahendada ühe meetmega.

2026. aasta eesmärk on saada terviklik ja ajakohane ülevaade kogu piirkonna kuivendussüsteemi seisukorrast, määrata vajalikud tööd ning luua selge koostöömehhanism linna, riigiasutuste ja aiandusühistute vahel. Ainult selline süsteemne lähenemine võimaldab järjepidevalt vähendada üleujutusriski ja suurendada piirkonna vastupidavust sarnastele olukordadele tulevikus.

Algas kuivenduskraavide puhastamine aiandusühistutes „Berjozka" ja „Olginski"

Paralleelselt pikaajaliste lahenduste ettevalmistamisega on linn alustanud ka praktiliste töödega aiandusühistute „Berjozka" ja „Olginski" piirkonnas.

Mai alguses sõlmiti ettevõttega OÜ Sava Ehitus leping kuivenduskraavide puhastamiseks. Tööde kogumaht on ligikaudu 2,8 kilomeetrit kraave.

Praeguseks on tehtud juba üle poole kavandatud töödest. Kraavide puhastamine parandab vee läbilaskevõimet ning aitab vähendada kohalike üleujutuste ohtu kõige probleemsemates piirkondades.