Kaubalinn Narva
Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V - XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti - Vahemere jõetee haru, mida vana-vene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi.
Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn.
Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi vabariigi Moskvaga ühinemist) kandub Novgorodi endine ajalooline roll - Vene - Euroopa kaubandussidemete vahendaja roll - vahehaaval Narvale üle.
XVI saj. teisel poolel, Liivi sõja ajal, vallutasid Narva Vene tsaari Ivan IV Julma vaed ja linnast sai 20 aastaks peamine merekaubanduskeskus Venemaaga Balti merel.
Uus ja kõige tähendusrikkam õitseng Narva kui kaubalinna ajaloos toimus XVIII saj., kui linn kuulus võimsa Rootsi kuningriigi võimu alla. See oli kaubandusliku Narva "kuldajastu". Läbi Narva viisid sellal teed, mis sidusid Baltimaid mitte ainult Venemaaga, vaid ka Pärsia ja Taga-Kaukaasiaga.
Kaitseehitised
Narva sajandite vanuses ajaloos on linna omandiõiguse eest pidevalt omavahel võidelnud tolleaegse Euroopa võimsamad riigid. Narva linna peremeesteks on erinevatel aegadel olnud Taani, Saksa ordu, Rootsi, Venemaa. Linna ümbruses toimus tihti tõsine sõjategevus. Seetõttu ongi Narva alati olnud kindluslinn.
Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased XVII sajandil. Sajandi esimesel poolel ehitati bastione Hollandi ja Itaalia eeskujude järgi, alates XVII saj. 80. aastatest alustatakse väljapaistva Rootsi sõjaväeinseneri ja arhitekti Erik Dahlbergi projekti järgi grandioosset prantsuse tüüpi bastionidest koosneva uue kaitseliini ehitust. Nii kujunes lõplikult välja Narva kindluse kaitsesüsteem, mis säilis oluliste muudatusteta kuni XIX sajandi keskpaigani.
Praeguseks ajaks ei ole Eestis säilinud ühtki teist nii mitmekülgset sõjalis-ajaloolist ehitist. Koos Ivangorodi kindlusega moodustab Narva kindlus üldeuroopaliku tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise ansambli.
Kõige tuntum Narvaga seotud sõjalis-ajalooline sündmus toimus 1700. aastal. See oli kuulus Narva lahing, milles noore kuninga Karl XII juhitud Rootsi armee saavutas võidu tsaar Peeter I arvuliselt ülekaalukate vene vägede üle. Just võit Narva all tegi Karl XII kuulsaks kui andeka väejuhi. See lahing oli olulise tähtsusega mitte ainult Rootsi riigile, vaid ka Venemaale kui vene regulaararmee esimene lahing tema ajaloos. Ajalooline lahinguväli on topograafiliselt äratuntav ka praegu.
Teist korda kõlas Narva nimi Põhjasõja käigus 1704. aastal, kui Narva kindluse vallutasid tormijooksuga Peeter I väed. Põhjasõja lahingupaika tähistavad praegu mälestusmärgid.
Vanalinn: õitseng ja tragöödia
Linna ülesehitamise projektis osalesid Saksamaalt, Hollandist ja Rootsist kutsutud ehitusmeistrid. Erilise ulatuse andis ehitusele Rootsi valitsuse soov muuta Narva Ingerimaa administratiivseks keskuseks, Rootsi näidislinnaks. Sajandi keskel oli arutusel koguni plaan teha Narvast teine Rootsi pealinn, uus kuninglik residents.
Need plaanid ei täitunud, kuid reaalseks tulemuseks sai Narva kesklinna unikaalne arhitektuuriline ansambel nn. vanalinn. See kompleks oli tähelepanuväärne oma terviklikkuse ja originaalsuse poolest. Kohalikud ehitustavad ühildusid omapäraselt paljudes Põhja-Euroopa maades tüüpilise barokkarhitektuuri elementidega. Kohalike ja sissetoodud elementide sulam lõi omapärase stiili.st teine Rootsi pealinn, uus kuninglik residents. Hoonete kivikatused, portaalide nikerdatud kivikaunistused, ažuursed metalldetailid - võred, lukud, tuulelipud - andsid vanalinnale piduliku ja üleva ilme. Narva kui tööstuskeskuse areng XIX saj. ja XX saj. algul ei puudutanud ajaloolist keskust ja kuni Teise Maailmasõjani säilis Narva vanalinn peaaegu tervikuna sellisena, nagu see XVII sajandi teisel poolel välja oli kujunenud.
Tragöödia toimus 1944.a.märtsist juulini. Narva vanalinn jagas Varssavi ja Dresdeni saatust; see hävis nõukogude õhurünnakute ja suurtükitule all, samuti taganeva Saksa armee korraldatud plahvatuste tõttu. Kasvõi ainult osaline linna ajaloolise keskme arhitektuuriline taastamine on üks tähtsamaid ülesandeid, mis seisab ees tänasel Narva linnal.
Kreenholm: linn linnas
Kreenholmi Manufaktuur loodi nagu terviklik linnak, mis koosnes peale tootmishoonete ka administratiiv-, eluhoonete ja ühiskondlike hoonete kompleksist. Kreenholmi ehitamisel viidi ellu XIX sajandi sotsialoogias väga populaarset tuleviku tööstuslinna filosoofilist ja arhitektuurilist ideed. Projekteerimisele kaasati Sankt-Peterburi akadeemilist koolkonda esindavaid arhitekte, manufaktuuri rajaja L. Knopp nõudis omalt poolt inglise mõjutuste projekti võtmist. Sellest tuleneb Kreenholmi omapära arhitektuurilise mälestusmärgina. Kreenholmi arhitektidel õnnestus luua originaalne stiil, mis on otseselt seotud Narva linnaarhitektuuri ajalooliste traditsioonidega. Ajaloolise ja arhitektuurilise mälestusmärgina suurtööstuse tekkimise ajaloost on Kreenholm unikaalne Eestis ja olulise tähtsusega ka kogu Põhja-Euroopas.