1. Õigusaktid
2. Jäätmejaam
3. Korraldatud olmejäätmevedu
4. Jäätmete liigiti kogumine korraldatud jäätmeveo raames
5. Jäätmete liigiti kogumine korraldatud jäätmeveost väljaspool
6. Jäätmetekke vältimine ja vähendamine
7. Biolagunevate jäätmete KKK
8. Küsimused ja vastused aiandusühistutes jäätmete liigiti kogumise kohta KKK
9. Juhendid ja materjalid
1. Õigusaktid
→ Jäätmeseadus
→ Narva linna jäätmehoolduseeskiri
→ Narva linna jäätmevaldajate registri põhimäärus
→ Narva linna jäätmekava 2023-2029
2. Jäätmejaam
Narva Jäätmekäitluskeskus OÜ
Lääne tn 7, tel 357 7676, e-post info@njk.ee
Ohtlike jäätmete kogumispunkt
Rakvere tn 22b, Narva
Avatud: teisipäev ja laupäev 9:00-13:00, neljapäev 15:00-19:00
Korraldatud jäätmeveo puhul kogub ja veab jäätmeid jäätmevedaja, kelle linn on konkursi korras välja valinud. Narvas on kolm jäätmeveopiirkonda. Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmevedu kõigile kohustuslik.
Narva Linnavalitsuse läbiviidud riigihanke „Narva linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine Narva linnas 2023-2026" tulemusena on sõlmitud leping OÜ-ga EKOVIR (registrikood 10548331), kelle pakkumus tunnistati edukaks soodsaima hinna tõttu. Alates 27.07.2023 kehtivad hinnad on siin.
Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud veopiirkonna kodumajapidamistes, ettevõtetes ja asutustes tekkinud:
• segaolmejäätmed;
• paber ja kartong;
• segapakendijäätmed;
• biolagunevad jäätmed (alates 1. novembrist 2023).
4. Jäätmete liigiti kogumine korraldatud jäätmeveo raames
Segaolmejäätmed
Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt iga nelja nädala tagant.
Segaolmejäätmete minimaalne tühjendussagedus, kus biolagunevate jäätmete eeskirja kohane kinnises mahutis kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud või biolagunevate jäätmete liigiti kogumiseks on tellitud korraldatud jäätmeveo teenusena eraldi mahuti ja pakendijäätmeid kogutakse liigiti, on vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
Paber ja kartong
Paberi- ja kartongjäätmete kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:
• elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on vähemalt viis korterit või majapidamist;
• mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus paberit ja kartongi tekib üle 25 kg nädalas.
Muul juhul tuleb paber ja kartong koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigutada eraldi kogumismahuti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule. Paber- ja kartongjäätmete mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
Segapakend
Elamumaa sihtotstarbega kinnistul pakendijäätmete kogumiseks peab mahuti olema, kui kinnistul on vähemalt viis korterit või majapidamist. Eramaja ja alla viie korteriga kinnistul tuleb jälgida, et pakendijäätmed ei satuks segaolmejäätmete konteinerisse. Selleks tuleb koguda pakendijäätmeid eraldi ning korraldada pakendijäätmete äraviimist avalikku pakendipunkti või jäätmejaama.
Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul ei ole segapakendi mahuti kohustust, kuid pakendite liigiti kogumist tuleb korraldada ikkagi. Tuleb jälgida, et pakendijäätmed ei satuks segaolmejäätmete konteinerisse. Selleks tuleb paigaldada pakendijäätmete kogumiseks konteiner või korraldada pakendijäätmete äraviimist avalikku pakendipunkti või jäätmejaama.
Biolagunevad jäätmed
Vastavalt 01.07.2023. a kehtima hakanud Narva jäätmehoolduseeskirjale on biolagunevate jäätmete mahuti kohustus kõigil elamumaa sihtotstarbega kinnistutel alates 01.11.2023.
Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel on biolagunevate jäätmete mahuti kohustus siis, kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla.
Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on rohkem kui 10 korterit, biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.
Erandina on lubatud kuni viie korteri või majapidamisega majadel biolagunevate jäätmete liigiti kogumine lahendada enda kinnistul ka nõuetekohase kompostimise teel. Sellisel juhul eraldi biolagunevate jäätmete konteinerit soetada ei ole vaja.
Nõuetekohane kompostimine tähendab:
• toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus;
• kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
Korteriühistutel (kuni viie korteriga) on võimalik taotleda biolaguneva konteineri kohustusest vabastust juhul, kui on kõikide korteriomanike tahe kompostimisega tegeleda. Taotlusele peab olema lisatud foto nõuetele vastavast kompostimise lahendusest. Kompostri tehniline lahendus, mahutavus ja tehnoloogia peavad võimaldama kompostida taotluse esitanud isikute kõik tekkinud biolagunevad jäätmed. Taotlus tuleb esitada Narva Linnamajanduse Linnamajandusametile e-posti teel aadressil: linnamajandus@narva.ee.
5. Jäätmete liigiti kogumine korraldatud jäätmeveost väljaspool
Pakendijäätmete kogumine avalikes punktides
Pakendiseaduse kohaselt on tarbija kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõuetele.
Pakendiseaduse alusel on akrediteeritud üks tagatisrahaga pakendite kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon (Eesti Pandipakend OÜ) ja kolm peamiselt konteinerite kaudu kogutava muu müügipakendiga tegelevat taaskasutusorganisatsiooni - MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).
Eesti Pandipakendi andmetel (05.10.2022) asuvad pandipakendi tagastuspunktid Narva linnas järgmistes asukohtades:
• Narva Pähklimäe 6a kauplus, OG Elektra AS;
• Pähklimäe 2, OG Elektra AS;
• Narva Prisma, Prisma Peremarket AS;
• Megamarket, OG Elektra AS;
• Narva Tallinna mnt 52 kauplus, OG Elektra AS;
• Narva Centrum kauplus, OG Elektra AS;
• Astri Selver, Selver AS;
• Narva Soldina Maxima, Pandipakendi automatiseeritud käitlussüsteem OÜ;
• Narva Mõisa Maxima, Pandipakendi automatiseeritud käitlussüsteem OÜ;
• Narva Tallinna mnt Maxima, Pandipakendi automatiseeritud käitlussüsteem OÜ;
• Narva Zentrum, Lidl Eesti OÜ;
• Oru toidukauplus, Latir OÜ;
• Narva Kreenholmi 52/54 Maxima, Pandipakendi automatiseeritud käitlussüsteem OÜ;
• Aladdin, Latir OÜ.
Narva linnas asuvate pakendikonteinerite asukohad (seisuga 02.01.2023) on esitatud alljärgnevas tabelis. Pakendikonteineri asukohad on leitavad ka https://kuhuviia.ee.
1. Jäätmete liik: segapakend, aadress: Rakvere 22d (Spordikeskuse territoorium), konteinerite arv: 1, pakendiorganisatsioon: ETO.
2. Jäätmete liik: segapakend, aadress: Paul Kerese 3 (Kerese Keskus), konteinerite arv: 1, pakendiorganisatsioon: ETO.
3. Jäätmete liik: segapakend, aadress: Juuli tn 4 (Jäähall), konteinerite arv: 1, pakendiorganisatsioon: ETO.
4. Jäätmete liik: segapakend, aadress: Peetri plats 3 õueala, konteinerite arv: 1, pakendiorganisatsioon: ETO.
5. Jäätmete liik: segapakend, aadress: Lääne 7 (Narva Jäätmekäitluskeskus), konteinerite arv: 2, pakendiorganisatsioon: ETO.
6. Jäätmete liik: klaaspakend, aadress: Fama 9 (Fama Keskus), konteinerite arv: 2, pakendiorganisatsioon: EPR.
7. Jäätmete liik: klaaspakend, aadress: Haigla 5 (Narva Haigla), konteinerite arv: 2, pakendiorganisatsioon: EPR.
8. Jäätmete liik: klaaspakend, aadress: Paul Kerese 3 (Kerese Keskus), konteinerite arv: 1, pakendiorganisatsioon: EPR.
9. Jäätmete liik: klaaspakend, aadress: Lääne 7 (Narva Jäätmekäitluskeskus), konteinerite arv: 2, pakendiorganisatsioon: EPR.
10. Jäätmete liik: klaaspakend, aadress: Tallinna mnt 41 (Astri Keskus), konteinerite arv: 1.5, pakendiorganisatsioon: EPR.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid on tasuta võimalik üle anda Narva Jäätmekäitluskeskuses, kus alates 2023. aastast haldab vastuvõtupunkti AS Epler & Lorenz. Lisaks asub aadressil Rakvere tänav 22b ohtlike jäätmete kogumispunkt, mis töötab teisipäeviti ja laupäeviti kell 9.00-13.00 ning neljapäeviti kell 15.00-19.00.
Ühe korraga ja tasuta võetakse elanikkonnalt vastu:
• jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkematerjale (kuni 20 liitrit)
• värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis (kuni 20 liitrit)
• elavhõbedalampe (piiramatus koguses)
• aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid (kuni 2 kg korraga)
• kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid (kuni 10 liitrit)
• elavhõbedaga kraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid (kuni 2 kg korraga)
• patareisid ja akusid (piiramatus koguses)
NB! Ohtlike jäätmete kogumispunkt on mõeldud ainult linna elanikele.
Asutused ja ettevõtjad peavad andma oma jäätmed otselepingutega vastavatele jäätmekäitlusettevõtetele.
Eterniidijäätmeid on võimalik tasu eest viia Narva-Jõesuu linnas asuvasse Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskusesse.
Ehitus- ja lammutusjäätmed
Narva linna elanikel on võimalik nii liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid kui ehitus- ja lammutussegaprahti üle anda Narva Jäätmekäitluskeskusesse (www.njk.ee). Lisaks on võimalik erinevatelt teenusepakkujatelt tellida ehituse perioodiks ehitusjäätmete konteinereid ja nende äravedu.
Vastavalt Narva linnas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale tuleb ehitusjäätmed koguda liikidesse nende tekkekohal ning konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile.
Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb eeskirja kohaselt üle anda ohtlike jäätmete käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
Ehitus- ja lammutustegevuse lõppedes tuleb esitada linnavalitsusele jäätmeõiend tõendamaks ehitusjäätmete nõuetekohast käitlemist läbi ehitisregistri. Jäätmeõiendil tuleb kajastada vähemalt jäätmetekke koht, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ning kuhu või kellele need üle anti.
Suurjäätmed
Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul. Suurjäätmete üheks võimalikuks käitluskohaks on Narva Jäätmekäitluskeskus asukohaga Lääne 7, Narva.
Kasutuskõlblikud esemed tuleb viia korduskasutuskeskusesse (nt Uuskasutuskeskus, Sõbralt Sõbrale), kus võetakse kasutuskõlblik (terve ja puhas) mööbel vastu tasuta.
Probleemtoodete jäätmed
Probleemtooted on autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) või nende jäätmed ja muud tootjavastutusega hõlmatud jäätmed. Selliseid tooteid ei ole lubatud panna segaolmejäätmete mahutisse. Probleemtoodete jäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.
Patareisid on võimalik üle anda kauplustes asuvates kogumiskastides.
6. Jäätmetekke vältimine ja vähendamine
Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.
Vähendamise all mõeldakse väiksema materjali koguse kasutamist ning ära visatava materjali hulga vähendamist. Ehk jäätmetekke vähendamine on nii otsene jäätmetekke vältimine kui ka tekkivate jäätmekoguste vähendamine. Jäätmetekke vähendamine hõlmab nii meetmeid kui tegevusi, mis ennetavad toote ja materjali muutumist jäätmeteks.
Kuidas vähendada jäätmeteket igapäevaelus? Mõned lihtsad nipid:
1. Vähenda ja väldi jäätmete teket:
• Kasuta postkastil „Ainult tellitud post" kleebist.
• Joo kraanivett.
• Kasuta ostunimekirja, et vältida ebavajalikke oste.
• Kontrolli „parim enne" kuupäevi, et vältida toidujäätmete tekkimist.
• Serveeri mõistlikud portsjonid, sest prügikasti pole tarvis toita.
• Kasuta toidu tegemisel ära ülejäägid.
• Prindi vähem, kasuta kahepoolset printimist.
Jäätmetekke vähendamine aitab hoida kokku loodusressursse ja vähendada saaste hulka.
2. Korduskasuta
Toodete korduskasutamine on jäätmetekke vähendamise järel teine parim valik! Korduskasutamine tähendab toodete või nende osade taastamist ja korduskasutamist ehk nii korduskasutuseks ettevalmistamist kui toodete korduvalt kasutamist esialgsel otstarbel. Esemete korduskasutamine vähendab materjali ja energia kasutamist, õhku paisatava saaste kogust ning looduskeskkonna halvenemist.
Kuidas sobitada korduskasutamine igapäevaellu? Mõned keskkonnasõbralikud nipid:
• Anneta vanad riided ja mänguasjad.
• Võta poodi oma kott kaasa.
• Osta kasutatud tooteid (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika).
• Vaheta asju sõprade ja tuttavatega.
• Korduskasuta kontoritarbeid või anneta need koolidele, sotsiaalsetele ettevõtetele või taaskasutuskeskustele.
• Kasuta vanu esemeid ja materjale loominguliselt, et anda neile uus elu.
• Paranda esemeid ja kodumasinaid.
Miks on korduskasutus tähtis?
Korduskasutamine võitleb sama probleemi vastu nagu vähendamine. Igapäevaselt tekkivad prügi kogused on liiga suured! Tõstes toodete eluiga läbi korduskasutuse või valmistades tooteid ette korduskasutuseks (disainimine, parandamine, puhastamine jms) vähendame tekkivate jäätmete hulka. Korduskasutus panustab oluliselt säästvasse arengusse, sest see mitte ainult ei edenda keskkonnakaitset läbi jäätmetekke vältimise, vaid toob kaasa ka majandusliku tulu ning aitab kaasa sotsiaalsete eesmärkide täitmisele.
Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.
Parim prügi on see, mida pole tekitatud!
♦ Mis on biojäätmed?
Biojäätmeteks nimetatakse lühendatult biolagunevaid jäätmeid: nii aia- ja haljastujäätmeid kui köögi- ja sööklajäätmeid. Aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biojäätmed nagu rohi, lehed, oksad jms. Köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, toitlustusasutuses, kontoris, jae- või hulgimüügiettevõttes, toiduainetööstuses jm tekkinud biojäätmed.
♦ Miks on vaja biojäätmeid eraldi koguda?
Uuringute kohaselt on segaolmejäätmete hulgas u 1/3 biojäätmeid. Biojäätmete sattumisel valesse konteinerisse riknevad teised jäätmed, saades märjaks ja lögaseks. Sellisel juhul osutub varasem sorteerimine mõttetuks ning jäätmetega ei ole võimalik peale põletamise või ladestamise midagi mõistlikku peale hakata. Koos segaolmejäätmetega prügilasse ladestamisel tekib biojäätmetest prügilagaas, mis rikub meie kliimat. Seega on kvaliteetse ringlussevõetava jäätmematerjali hankimiseks biojäätmete eraldi kogumisel suur roll; nii muutuvad segaolmejäätmed sorteeritavaks ning pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks. Eraldi kogutud biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Kompostimisel hoitakse toitained ringluses, ja nii saab kasutada vähem mineraalväetisi. Biogaasi abil sõidavad nt linnaliinibussid. Eesseisev muudatus on üleriigiline ja uued nõuded hakkavad kehtima kõikides omavalitsustes.
♦ Kust saab biojäätmete mahutit?
Tuleks võtta ühendust jäätmevedajaga ning teha oma jäätmeveolepingusse muudatus: tellida biojäätmete mahuti tühjendamise teenus, määrata veosagedus ja avaldada vajadusel soovi mahuti ostmiseks või rentimiseks. Biojäätmete väljavedu Narva linnas käivitub alates 2023. aasta 1. novembrist.
♦ Mis on põhilised nõuded biojäätmete kogumisel?
Konteineri puhtuse ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Määrdumise vältimiseks kasutatakse biolagunevat vooderduskotti, mille jäätmevedaja paneb konteinerisse pärast iga tühjenduskorda (lisateenusena).
Biolagunevate jäätmete konteinerit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on rohkem kui 10 korterit, biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.
Konteiner peab asuma naaberkinnistu krundipiirist vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
♦ Olen KÜ esindaja. Kust ma saan informatsiooni korterite omanikele edastamiseks?
Jäätmeinfo on avaldatud Narva linna lehel www.narva.ee/jaatmemajandus. Lisaks on loodud jäätmeteemaline infobrošüür, mida saab kätte korteriühistute infopäevadel, mis toimuvad Narva Rahvaste Majas. Jäätmeteemalised infobrošüürid saab jagada igasse korterisse või majapidamisse.
♦ Mis juhtub, kui mõni kortermaja elanik ikkagi paneb toidujäätmed tavalise prügi sisse?
Tavaprügi viiakse minema olenemata sellest, kas seal on toidujäätmeid sees või mitte.
Kuidas tuleb jäätmeid biojäätmete konteinerisse panna? Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Kindlasti ei tohi jäätmeid konteinerisse panna tavalises kilekotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
♦ Kas konteiner tuleb rentida jäätmevedajalt või võib selle rentida mõne teise ettevõtte käest või ise osta?
Konteineri võib rentida nii oma piirkonna kui mõne teise teenusepakkuja käest, aga ka ise osta. Ostmisel tuleb jälgida, et konteiner vastaks EVS-EN 840-1:2020 standardis toodud nõuetele. Oluline on, et konteiner sobituks jäätmeveoki mehhanismidega.
8.Küsimused ja vastused aiandusühistutes jäätmete liigiti kogumise kohta KKK
- Millal? Aiandusühistutel peavad olema konteinerid ajavahemikus alates 01.05 kuni 30.09.
- Milliste jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik? Segaolmejäätmed, segapakend (tasuta väljavedu), paber ja papp (tasuta väljavedu). Segapakendi, paberi ja papi kogumise nõuded tekkisid esmakordselt sel aastal. Iga jäätmeliigi jaoks tuleb paigaldada eraldi konteiner.
- Kas biojäätmeid tuleb ka eraldi koguda?
- Milline peab olema väljaveo sagedus? Aiandusühistu peab vedajaga kokku leppima jäätmete väljaveo püsigraafiku. Iga jäätmeliigi minimaalne äraveosagedus on üks kord kuus. Konteineri ületäitumisel peab aiandusühistu tellima lisaveo.
- Kuhu ja mida paigaldada? Konteiner paigaldatakse üldjuhul aiandusühistu ühiskasutatavale maale (muul juhul peab olema maaomaniku kirjalik nõusolek), jäätmemaja ehitamine ei ole kohustuslik. Kui paigaldatakse jäätmemaja või süvakogumismahutid (Molok-tüüpi), tuleb selle asukoht ja välimus kooskõlastada linnavalitsusega.
- Millised on nõuded konteineritele? Jäätmeveo hinnad? Konteineri maht sõltub aiandusühistu vajadustest. Võimalikud variandid väljaveo mahu ja maksumuse kohta on toodud vedaja veebilehel:
- Kust konteinerit saada? Konteineri saab omandada või rentida vedajalt.
- Kuidas sõlmida või muuta jäätmeveo lepingut? Linnavalitsuse läbi viidud kontsessiooni tulemusena tunnistati võitjaks OÜ EKOVIR. Kontaktid: Narva, Lääne tn 5, tel 356 8068 E-R: 08:00-17:00 (12:00-13:00 lõuna), L-P: suletud, e-post: narva@ekovir.ee
- Kas jäätmekogumisnõuete täitmist kontrollitakse? Jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Narva Linnavalitsus. Lisainfot saab telefonidel 5665 0669 või 5191 1077.
9. Juhendid ja materjalid
► Narva linna jäätmete liigiti kogumise juhend (+ kogumismahutite sildid)
► Jäätmete liigiti kogumine Narva linna üritustel
► Sorteerimise juhendid (Kliimaministeerium)
► Sorteeri biojäätmeid oma korteris! (Eesti Korteriühistute Liit)
► Biojäätmed – kompostimise juhend (Kliimaministeerium)