Kuumalainete ajal tiheasustusaladel esinev võimalik soojussaare efekt on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Keskkonnaagentuuril valmis Eesti linnade soojussaartest värske kaardilugu, mis põhineb Ameerika Landsat-8/9 satelliitide mõõtmistele aastail 2020 kuni 2024. Samal teemal kirjutame pikemalt ka blogipostituses.

Koostatud on viie Eesti linna – Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve – soojussaarte kaardikihid 2020–2024, mida saab ka eraldi alla laadida. Kaardiloost leiab linnade kõige kuumemad kohad. Klõpsates kaartidel leiab maapinna hinnangulised kiirgustemperatuurid.

Üks parimaid mooduseid soojussaarte tekkimise vältimiseks on haljastus ja juba olemasoleva haljastuse säilitamine. Enamiku kuumapiirkondade takkajärgi haljastamine on seevastu väga keeruline, mistõttu tasuks seal pigem panustada elanikkonna teavitamisele ja ennetustööle.

Seetõttu tasub alati jälgida Keskkonnaagentuuri ilmaprognoose ja varajasi hoiatusi. Just hoiatus võimaldab inimestel valmistuda, et valida vastav riietus, varuda joogivett, päikesekaitsevahendid, muuta nii väli- kui sisetööde plaane, leida aega enda jahutamiseks veekogude ääres ning vältida pikalt otsese päikesekiirguse käes veetmist.

Projekt valmis osaliselt koostöös Statistikaameti ja Maa-ja Ruumiametiga.
Maa- ja Ruumiameti geoportaal: soojussaared.