Kasvav probleem: liitiumioonakud võivad põhjustada raskeid ja mürgiseid tulekahjusid
• Päästeameti foto: Narvas asuva eramu kõrvalhoone
Nutitelefonides, sülearvutites, elektritõukeratastes, tööriistades jms leiduvad akud võivad endas peita tõsist ohtu. Päästeamet juhib tähelepanu, et liitiumioonakude süttimisel võivad tekkida plahvatuslikud, mürgised ja raskesti kustutatavad tulekahjud. Rahvusvaheline statistika näitab, et akudest alguse saanud tulekahjud on aina sagedamad.
Vaatamata sellele, et tänapäevased liitiumioonakud on käepärased ja töökindlad, võivad need endast ka ohtu kujutada. Akud talletavad väga palju energiat ning süttides tõuseb aku sisetemperatuur väga kiiresti, vabastades kogu salvestatud energia tule ja kuumusena.
Eestis on keskmiselt 36 akudest põhjustatud tulekahju või tulekahju ohu sündmust aastas. Kõige rohkem akudest alguse saanud hoonetulekahju- või ohusündmusi on seotud akutoitel töötavate liikumisvahenditega nagu elektritõukerattad, elektrijalgrattad, tasakaaluliikurid ja elektrisurfilauad. Leviku poolest järgnevad neile erinevate tööriistade (nt akutrellid, saed) akud. Kuigi taolisi põlenguid tuleb Eestis veel ette pigem harva, võivad tagajärjed olla siiski väga tõsised.
"Liitiumioonakude tulekahjud arenevad äkiliselt, neid on äärmiselt keeruline kustutada ning mis kõige ohtlikum – põlemisel eraldub mürgine suits. Sellepärast on äärmiselt oluline kasutada CE märgistusega seadmeid, neid korrektselt hoiustada ja laadida ning regulaarselt ka kahjustuste suhtes kontrollida," sõnas päästeameti ennetustöö ekspert Tuuli Taavet.
"Kui akul on nähtavaid füüsilisi kahjustusi või on ta nt paisunud, muutub laadides tavapäratult kuumaks või eritab imelikku lõhna, tuleks selle kasutamine lõpetada ning viia parandusse või jäätmejaama," lisas Taavet.
Odavad ja ebaselge taustaga seadmed ning laadijad on samuti suur riskitegur, sest neil võivad puududa korralikud sisemised kaitsemehhanismid, nad võivad olla valmistatud ebakvaliteetsetest materjalidest ning lõpuks süttida. Samuti on tähtis jälgida, et juhtmete isolatsioon oleks terve – pragunenud või vigastatud kaabel tuleks välja vahetada. Juhtmeid ei tohi ka tugevalt painutada ega pigistada, sest see võib rikkuda juhtmestikku ja suurendada riski.
"Ohutus algab ostuotsustest. Soovitame tarbijatel eelistada usaldusväärsete tootjate seadmeid ning kasutada alati tootja poolt ettenähtud laadijaid. Oluline on, et seadmel oleks CE-märgis, mis kinnitab vastavust Euroopa Liidu ohutusnõuetele," sõnas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Kütt.
Alates 16. septembrist avatakse Tallinnas Solarise keskuses näitus, kus külastajad saavad oma silmaga näha, millised võivad olla akust alguse saanud tulekahju tagajärjed. Näitus pakub nii visuaalseid näiteid kui ka praktilisi soovitusi ning jääb avatuks kuni 28. septembrini.
Kuidas ohtu ära hoida?
♦ Lae akut valvsa pilgu all.
♦ Ära hoia laetavat seadet liiga soojas ega umbses kohas - nt voodis või soojusallika läheduses.
♦ Lae akut ja akuseadet kohas, kus see ei takista tulekahju korral toast õue pääsemist.
♦ Kasuta ainult tootja poolt soovitatud laadijaid.
♦ Kui aku on saanud tugeva põrutuse, on paisunud või kuumeneb laadimisel ebatavaliselt, lõpeta kohe selle kasutamine ning vii parandusse või jäätmejaama.
♦ Liitiumakude põleng on tavaliselt intensiivne, kiire ja võib olla väga ohtlik. Kui aku on põlema süttinud, liigu ruumist välja ja sulge enda järel uksed, et piirata tule ning suitsu levikut. Seejärel helista 112 ja kutsu abi.
Viimase aja tõsisemad sündmused
7. septembril kell 00.14 teatati, et Tartus Tasuja tänaval töötab kortermajas suitsuandur, korter esimesel korrusel oli suitsu täis. Laadimisel oli süttinud kaks elektrilist üksratast, mida elanik oli üritanud ise pulberkustutiga kustutada. Päästjad kustutasid tulekahju ja viisid rattad koos laadijaga välja. Üks inimene anti üle kiirabile.
13. augustil kella 16.48 ajal Harjumaal Tallinnas asuva korterelamu korteris tekkis laadima jäetud drooni aku rikke tõttu tulekahju. Drooni aku oli jäetud laadima diivani käetoele. Tahmakahjustusi sai kogu korter. Omaniku sõnul oli aku jõudnud laadida umbes tund aega. Omanik tulekahju puhkemise ajal ise korteris ei viibinud. Drooni aku laadimiseks mõeldud adapteri kasutusjuhendis on öeldud, et akut tuleks laadida eemal lihtsasti süttivatest materjalidest ning viibida laadimise hetkel lähedal. Kuna laadimine toimus pehmel pinnal, siis suure tõenäosusega kuumenes adapter üle ning diivan süttis. Droon, selle aku ning adapter olid 3-4 kuud vanad.
5. augustil kell 14.47 sai häirekeskus teate tulekahjust Pärnus Kuldse Kodu tänava esimese korruse korteris. Korteri abiruumis laeti murutrimmeri akut, mis põlema süttis ning selle tagajärjel plahvatas ka kõrval asunud matkapliidi kütteelement. Päästjad kustutasid nelja ruutmeetri suuruse põlengu ja ventileerisid koridori. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud.
29. juulil kella 16.23 ajal Ida-Virumaal Narvas asuva eramaja kõrval asuvas katlamajas-garaažis tekkis tõenäoliselt määramata akuseadme aku rikke tõttu tulekahju, mille tagajärjel ehitis hävis, lisaks sellele hävis ka garaažis olnud sõiduauto, kogu hoone sisustus, panipaigas olnud hulk tööriistu ja muid esemeid. Tulekahju levik ohustas ka elumaja, kus sündmuse hetkel viibisid lapsed, kellel õnnestus õigeaegselt evakueeruda. Põlengu avastanud üks lastest sai põletushaavu ja kiirabi viis ta tervisekontrolliks haiglasse.
24. juunil kell 6.49 käisid päästjad Hiiumaal Pärna külas asuvas majutusasutuses kustutamas siseruumidesse toodud elektrirollerit. Põlesid ratta rehv, iste ja juhtmestik. Päästjad tõid põleva rolleri ruumist välja, suitsev aku paigutati veevanni. Peale elektrirolleri midagi muud põlema ei süttinud, ruum sai aga tugevaid tahmakahjustusi. Hoonest evakueeriti 25 inimest, keegi kannatada ei saanud. Tegemist oli ümberehitatud elektrirolleriga, millele oli ise lisatud suurem aku.
Selle aasta 12. veebruaril puhkes tulekahju ühes Männikul asuvas kortermajas. Põlengu tagajärjel muutus kasutuskõlbmatuks neli korterit ja tahmakahjusid sai terve 2. korruse koridor. Majast evakueeriti enam kui 20 inimest, kellest kolm toimetas kiirabi tervisekontrolliks haiglasse. Tulekahju sai tõenäoliselt alguse kasutatud elektrijalgratta akust. Korteri elanik oli samal päeval ostnud kasutatud elektrijalgratta aku eesmärgiga panna kokku elektrijalgratas. Ta tõi selle koju, asetas aku koos kotiga põrandale maha ja asus õhtust sööma. Mõni hetk hiljem märkas ta ilutulestikku meenutavaid sädemeid kotist välja tulemas. Ta proovis kustutada, ent tulutult. Tekk, mille ta peale viskas, süttis hetkega koos ülejäänud korteris olnud põlevmaterjaliga.
2024. aasta 6. augustil süttis põlema Häädemeeste vallas Reiu külas asuv maneežiga hobusetall. Põlengu põhjustas elektrijalgratta aku plahvatus. Jalgratta täis laetud aku elemendid plahvatasid järgemööda ning ülikuumad süütamisvõimelised elemendid lendasid mööda hoonet laiali. Tuli levis olmeruumidest tallideni ning kahjustada sai ka maneeži osa. Päästjad reageerisid väga kiiresti ning maneežist sai kannatada üks külg. Paraku hävis tules pea kogu talli varustus.
Vaata veel: https://www.rescue.ee/et/aku
