
Narva linna territooriumide hoolduskaardid:
→ AS Stell Eesti | → OÜ N&V
Lisainfo: linnamajandus@narva.ee
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemused
• Avaliku väljapaneku tulemused
Narva Linnavalitsus korraldas 15.04.–16.05.2024 üldplaneeringu avaliku väljapaneku, mille kestel oli igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 13.06.2024 Narva linnas Tartu Ülikooli Narva Kolledžis.
Avaliku väljapaneku jooksul esitati arvamusi, ettepanekuid ja küsimusi üldplaneeringu kohta kokku 25 osapoolelt:
1. 2 ministeeriumilt: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium;
2. 5 riigiasutuselt: Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Riigimetsa Majandamise Keskus;
3. 5 eraettevõttelt: Flats OÜ, OÜ Sanitex, Edlen Service OÜ ja AS Elering, Narvakliinik;
4. 8 mittetulundussektori esindajalt, nende seas: Eesti Loodushoiu Keskus, Ida-Viru Investeeringute Agentuur, Eesti Erametsaliit, SA Narva Haigla, korteri-, aiandus- ja paadiühistud;
5. 4 eraisikult;
6. Narva Linnavalitsuse Rahandusametilt.
Narva Linnavalitsus on kaalunud esitatud ettepanekuid ning 11.06.2024 edastanud oma seisukohad kõigile avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid esitanutele. Esitatud ettepanekud koos linnavalitsuse seisukohtadega on leitavad Narva linna üldplaneeringu kodulehelt: https://dge.ee/maps/Narva-linn/.
Linnavalitsus on teinud koostööd isikutega, kes on teinud ettepanekuid ka väljapool avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu aega ning edastanud seisukohad kõikidele ettepanekutele.
Kõige enam tehti ettepanekuid mitmete erinevate osapoolte poolt maakasutuse juhtotstarvete muutmiseks. Ettepanekutega juhtotstarvete muutmise osas nõustuti või keelduti lähtuvalt üldplaneeringu eesmärkidest ja põhimõtetest. Juhul kui ettepanek oli selgelt vastuolus üldplaneeringu eesmärkide ja põhimõtetega, ettepanekust keelduti. Ülejäänud juhtudel võeti ettepanekuid arvesse.
Ettepanekud puudutasid nt päästeautode ligipääsude tagamist, varjumispaikade rajamist, aga ka hüdrosõlme rajamist Narva jõele, mis tagaks kaladele Narva koskedest möödapääsu. Selles osas ettepanekutega arvestati ja vastavad täiendused lisatakse üldplaneeringu lahendusele. Samuti lisatakse lähtuvalt ettepanekust suvila maa-aladel ka tulevikus väike-elamuid arendada üldplaneeringu tingimustesse leevendus, et see oleks võimalik erandjuhtudel, kui arendaja poolt on täidetud vastavad tingimused, mis tagavad vajaliku elukeskkonna kvaliteedi.
Ettepanekuid tuli ka teemade kohta, mis Narva Linnavalitsuse hinnangul ei ole üldplaneeringuga lahendatavad või millega on koostatav üldplaneering juba kooskõlas. Peamiselt puudutasid need linna heakorda. Vastavad ettepanekud on edastatud Narva Linnamajandusametile.
Avalikul arutelul selgitas Narva linna peaarhitekt Peeter Tambu kohaletulnutele veelkord Narva Linnavalitsuse seisukohti esitatud ettepanekutele. Üldjuhul puudutasid kohaletulnute küsimused teemasid, mis üldplaneeringuga lahendatavad ei ole. OÜ Sanitex tõstatas uuesti neid huvitava krundi juhtotstarbe muutmise teema. Uusi üldplaneeringu lahendust puudutavaid ettepanekuid ei esitatud.
Edasises protsessis täiendatakse seletuskirja ja planeeringu joonist (leitav siit: https://dge.ee/maps/Narva-linn/kaardirakendus.html) vastavalt ettepanekutele. Lisaks tehti linnavalitsuse siseselt mitmeid väikeseid täiendusi, mis samuti üldplaneeringusse sisse viiakse. Seejärel esitatakse üldplaneering Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse heakskiitmisele.
Narva Linnavolikogu võttis 21. märtsil 2024 otsusega nr 15 vastu Narva linna üldplaneeringu. Narva Linnavalitsus korraldab vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 87 üldplaneeringu avaliku väljapaneku 15. aprillist kuni 16. maini 2024. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Arvamused palume saata Narva Linnavalitsusele elektrooniliselt aadressile yldplaneering@narva.ee või postiga aadressile Peetri plats 5, 20308 Narva.
Avaliku väljapaneku jooksul on planeeringu materjalid elektrooniliselt kättesaadavad Narva üldplaneeringu kodulehel https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/, Narva linna kodulehel www.narva.ee ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel www.narvaplan.ee. Paberkandjal on kättesaadavad planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne Narva Linnavalitsuse valvelauas aadressil Peetri plats 5. Planeeringu joonis on kättesaadav aadressil: https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/kaardirakendus.html.
Paberkandjal on kättesaadavad planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne Narva Linnavalitsuse ruumis 112 aadressil Peetri plats 5, E 08.00-18.00, T-N 08.00-17.00, R 08.00-16.00, v.a lõuna 12.00-13.00. Spetsialisti konsultatsioonile saab esmaspäeviti 13.00-17.00 ning kolmapäeviti 10.00-12.00 ja 13.00-16.00.
Avalikul arutelul tutvustab Narva Linnavalitsus avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja linnavalitsuse vastusseisukohti, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele.
Narva Linnavalitsus korraldab avaliku väljapaneku ajal 18. aprillil kell 15.00 seminari, kus tutvustatakse üldplaneeringu lahendust ja selgitatakse üldplaneeringu kasutamist. Samuti arutame, kuidas üldplaneeringut tõlgendada, mis tähendus on üldplaneeringul kohaliku inimese igapäevaelule ning kuidas soovi korral üldplaneeringu lahenduse osas ettepanekuid teha. Seminaril osalejatel soovitatakse oma küsimused saata eelnevalt aadressile yldplaneering@narva.ee. Osavõtusoovist anda teada hiljemalt 12. aprillil aadressil yldplaneering@narva.ee või telefonil +372 35 99050.
Narva linna üldplaneering hõlmab kogu linna territooriumi (pindala 84,54 km²). Planeeringuala piiriks on Narva linna piir. Üldplaneeringu eesmärk on kujundada Narva linnast atraktiivne elamis- ja ettevõtluspiirkond.
Üldplaneering on strateegilise juhtimise tööriist ruumilise arengu pikaajaliseks kavandamiseks ja linnaruumi kujundamiseks. Sellest tulenevalt on üldplaneering aluseks linnaruumi ja maakasutusega seotud otsuste langetamisel. Üldplaneeringuga lahendatakse linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesanded. Üldplaneering määrab linna ruumilise arengu põhimõtted ja maa-alade ning linnaruumi kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringut tuleb arvestada detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel, samuti muude linnaruumi puudutavate otsuste langetamisel. Maaomanik saab maad senisel otstarbel edasi kasutada, kuni ta seda soovib.
Üldplaneeringu lahendus põhineb Narva linna arengukavas seatud visioonil: Narva on roheline tänapäevane linn ida ja lääne piiril. Narva on rohelist eluviisi toetav linn, kus kõigil on hea elada ja töötada. Elanikkonna kahanemine on pidurdunud – linnas elab vähemalt 45 000 inimest. Linnaruum on mugav kõigile – nii elanikele kui ka külalistele, sõltumata vanusest ja eripäradest – liikuvat, rohelist ja tervet eluviisi võimaldav. Visioonist lähtuvalt on kahaneva elanikkonna tingimustes üldplaneeringu strateegilised põhimõtted: 1) linnaruumi kohandamine kahanevale elanikkonnale, 2) linna arengu suunamine keskusala ning jõe suunas, 3) linna eri osade sidususe tagamine, 3) linna avaliku ruumi väärtustamine ja olemasolevate väärtuslike alade linnaruumi kvaliteedi parendamine, 4) liikuvuse aktiveerimine ja suunamine (läbivalt 15 minuti linna printsiipidest lähtumine), 5) rohe- ja puhkealade võrgustiku toimimine ning 6) kliimaeesmärkide täitmine ja kliimamuutustega kohanemine.
Vastu võetud üldplaneering erineb kehtestatud üldplaneeringutest mitmete põhimõtteliste muutuste poolest. Näiteks on maakasutuse suunamisel paindlikum – ulatuslikult määratakse linna keskosas mitmekesist kasutust võimaldav segahoonestuse juhtotstarve. Seetõttu on pärast uue üldplaneeringu kehtestamist võimalikud laiemad arendamise võimalused üsna ulatuslikul alal – seega ehitustingimused leevenevad paljudele kruntide omanikele. Linnaruumi atraktiivsuse tõstmiseks nähakse aga ette mitmeid lisatingimusi nt ligipääsetavuse ja jalakäidavuse parendamiseks, aga ka linnaruumi mugavamaks muutmiseks. Suurimaid maakasutuse muudatusi nähakse ette Kulgu suvilapiirkonnas, kus kehtivas üldplaneeringus määratud väike-elamumaa oleks tulevikus jätkuvalt suvilate maa-ala, nagu see tänasel päevalgi on.
Vastu võetud üldplaneering näeb ette olemasolevate tootmisalade säilitamise. Olulise muudatusena võrreldes kehtiva üldplaneeringuga, nähakse tootmissalade kasutust mitmekesisemalt. Kõikidele tootmisaladele on määratud tootmise- ja äri segakasutuse juhtotstarve st et lisaks tootmisele on võimalik väljakujunenud tootmisaladel tegeleda ka äri- ja teenuste arendamisega.
Põhjalikumalt käsitletakse üldplaneeringus puhkevõrgustiku arengut: nähakse ette lähipuhkealadest, mänguväljakutest ja ülelinnalistest puhkealadest koosneva võrgustiku arendamist, mis on suures osas omavahel ühendatud nn roheringidega – jalg- ja kergliiklusteedega. Vanalinna linnaosas on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga suurim muudatus seotud Vanalinna linnaosa määramisega jalakäija eelistusega alaks.
Üldplaneering koosneb kaardirakendusest ja seletuskirjast ning selle lisadest. Seletuskiri omakorda on jaotatud nelja põhi ossa, üldplaneeringu lisadena on esitatud põhjalikumat käsitlust vajanud teemad.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH ülesanne on selgitada, kirjeldada ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrata vajadusel leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastuvad läbivalt üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja ehitustingimuste, kuna KSH eksperdid osalesid aktiivselt ka lahenduse väljatöötamises. KSH tulemusel selgus, et Narva linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
- teede ja tänavate paiknemine ning tingimused;
- väikeelamute miinimumkrundi pindala vähendamine;
- lagunevate hoonete edasine kasutamine;
- rohelise võrgustiku tingimused, piirid ja ulatus;
- ehituskeeluvööndi vähendamine, kaldakindlustuste rajamine;
- Narva linna territooriumil paiknevate maardlate kasutamine;
- haljastuse, rohe- ja puhkealade paiknemine ja rajamine;
- linnaosa piiride paiknemine;
- keskusala ja eelisarendatava ala paiknemine;
- väärtuslike vaadete paiknemine.
Eestikeelne saade on kättesaadav Facebookis selle lingi kaudu: https://www.facebook.com/events/1330738120810846
On võimalik osaleda ka veebis (kõigile registreerunutele saadetakse link). Nii veebis kui kohapeal võimaldatakse sünkroontõlget vene keelde. Veebis osalemiseks tuleb registreerida kuni 7. juunini 2023 (kaasa arvatud), täites käesoleva registreerimisvormi SIIN või helistades telefonil 35 99050.
Arutelul tutvustab Narva Linnavalitsus avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja linnavalitsuse vastusseisukohti, põhjendab üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Samuti tutvustatakse koostöös FinEst Targa Linna Tippkeskusega projekti Linnaplaneerimise heaoluskoor tulemusi, sh antakse ülevaade tulemuste rakendamisest Narva linna üldplaneeringus. Linnaplaneerimise heaoluskoori projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.
Päevakava:
1. osa: Narva linna üldplaneeringu avalik arutelu
13.45 Kogunemine, tervituskohv
14.00 Sissejuhatus: Kaie Enno, Narva LV Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
14.10 Narva linna üldplaneeringu 35+ tutvustus: Veronica Luidalepp, Hendrikson & Ko
14.40 Üldplaneeringu kaardirakenduse tutvustus: Pille Metspalu, Hendrikson & Ko
14.50 Avaliku väljapaneku kokkuvõte ja KOV seisukohad: Peeter Tambu, Narva LV Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
15.15 Kohvipaus
2. osa: Heaoluskoori projekti tulemused
15.30 Sissejuhatus ja video: Peeter Tambu, Narva LV Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
15.40 Heaoluskoori projekti tulemuste tutvustus: Ivo Fridolin, Tallinna Tehnikaülikool
16.10 Heaoluskoori projekti tulemuste rakendamine üldplaneeringus: Peeter Tambu, Pille Metspalu
16.30 Küsimused-vastused, arutelu
17.00 Päeva lõpp
Narva Linnavalituse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet korraldab vastavalt PlanS § 82 Narva linna üldplaneeringu ja KSH eelnõude avaliku väljapaneku 6. aprillist kuni 6. maini 2023. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Arvamused palume saata Narva Linnavalitsusele elektrooniliselt aadressile yldplaneering@narva.ee või postiga aadressile Peetri plats 5, 20308 Narva.
Avaliku väljapaneku jooksul on planeeringu materjalid elektrooniliselt kättesaadavad Narva üldplaneeringu kodulehel https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/, Narva linna kodulehel www.narva.ee ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kodulehel www.narvaplan.ee. Planeeringu joonis on kättesaadav aadressil: https://hendrikson.ee/maps/Narva-linn/kaardirakendus.html.
Paberkandjal on kättesaadavad planeeringu seletuskiri ja KSH aruanne Narva Linnavalitsuse ruumis 112 aadressil Peetri plats 5, E 8:00-18:00, T-N 8:00-17:00, R 8:00-16.00, v.a lõuna 12:00-13:00. Spetsialisti konsultatsioonile saab esmaspäeviti 13:00-17:00 ning kolmapäeviti 10:00-12:00 ja 13:00-16:00.
Narva linna üldplaneering hõlmab kogu linna territooriumi (pindala 84,54 km²). Planeeringuala piiriks on Narva linna piir.
Üldplaneering on strateegilise juhtimise tööriist ruumilise arengu pikaajaliseks kavandamiseks ja linnaruumi kujundamiseks. Sellest tulenevalt on üldplaneering aluseks linnaruumi ja maakasutusega seotud otsuste langetamisel. Üldplaneeringuga lahendatakse linna ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud ülesanded. Üldplaneering määrab linna ruumilise arengu põhimõtted ja maa-alade ning linnaruumi kasutus- ja ehitustingimused.
Üldplaneeringu lahendus põhineb Narva linna arengukavas seatud visioonil: Narva on roheline tänapäevane linn ida ja lääne piiril. Narva on rohelist eluviisi toetav linn, kus kõigil on hea elada ja töötada. Elanikkonna kahanemine on pidurdunud – linnas elab vähemalt 45 000 inimest. Linnaruum on mugav kõigile – nii elanikele kui ka külalistele, sõltumata vanusest ja eripäradest – liikuvat, rohelist ja tervet eluviisi võimaldav. Visioonist lähtuvalt on kahaneva elanikkonna tingimustes üldplaneeringu strateegilised põhimõtted: 1) linnaruumi kohandamine 45 000 elanikule, 2) linna arengu suunamine keskusala ning jõe suunas, 3) linna eri osade sidususe tagamine, 3) linna avaliku ruumi väärtustamine ja olemasolevate väärtuslike alade linnaruumi kvaliteedi parendamine, 4) liikuvuse aktiveerimine ja suunamine (läbivalt 15 minuti linna printsiipidest lähtumine), 5) rohe- ja puhkealade võrgustiku toimimine ning 6) kliimaeesmärkide täitmine ja kliimamuutustega kohanemine.
Võrreldes kehtiva üldplaneeringuga on koostatav üldplaneering maakasutuse suunamisel paindlikum – ulatuslikult määratakse linna keskosas mitmekesist kasutust võimaldav segahoonestuse juhtotstarve. Ka tootmissalade kasutust nähakse mitmekesisemalt – lisaks tööstusele on võimalik väljakujunenud tootmisaladel tegeleda ka teenuste arendamisega. Üldplaneering on piirkondades, mis on eelisarendatavad, üldsõnalisem ja paindlikum (näiteks keskusalal, tööstusaladel) ning detailsem piirkondades, mis vajavad täpsemat arengu suunamist arvestades olemasolevaid väärtusi (näiteks vanalinn, miljööalad). Põhjalikumalt käsitletakse üldplaneeringus nt puhkevõrgustiku arengut: nähakse ette lähipuhkealadest, mänguväljakutest ja ülelinnalistest puhkealadest koosneva võrgustiku arendamist, mis on suures osas omavahel ühendatud nn roheringidega – jalg- ja kergliiklusteedega. Vanalinna linnaosas on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga suurim muutus on seotud Vanalinna linnaosa määramisega jalakäija eelistusega alaks.
Üldplaneering koosneb kaardirakendusest ja seletuskirjast ning selle lisadest. Seletuskiri omakorda on jaotatud viide ossa. Esimene osa annab ülevaate üldplaneeringu koostamise ulatuslikust protsessist ja kaasamisest. Teine osa selgitab üldplaneeringu lahenduse põhjendusi ning põhimõtteid. Kolmas osa annab juhised üldplaneeringu elluviimisega seotud korralduslikele aspektidele, eelkõige detailplaneeringute koostamisele, projekteerimistingimuste andmisele, aga ka arhitektuuri- ja ideevõistluste läbiviimisele. Neljandas osas määratakse ehitus- ja kasutustingimused nii maakasutuse, hoonete kasutusotstarbe kui ka erinevate teemade kaupa (nt avalik ruum, puhkevõrgustik, miljööalad, kultuuripärand, roheline võrgustik, taristu, taastuvenergia jt). Viimases, viiendas osas kirjeldatakse üldplaneeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi. Üldplaneeringu lisadena on esitatud põhjalikumat käsitlust vajanud teemad: reklaami ja siltide regulatsioon, miljööalade ning väärtuslike üksikobjektide tingimused ning linnaosade piiride muudatus.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH ülesanne on selgitada, kirjeldada ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrata vajadusel leevendusmeetmed. KSH tulemused kajastuvad läbivalt üldplaneeringu lahenduses läbi maakasutus- ja ehitustingimuste, kuna KSH eksperdid osalised aktiivselt ka lahenduse väljatöötamises. KSH tulemusel selgus, et Narva linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Kalender
Narva linna ettevõtluse ja vabaühenduste projektide toetuse arutelu
Gloriana's Jigg
Narva linna ettevõtluse ja vabaühenduste projektide toetuse arutelu
Eesti Vabariigi aastapäeva üritused
Linnavolikogu istung
Eesti Vabariigi aastapäeva üritused
Näitus "Minu kodu – Eestimaa. Veekogud"
Kontsert "Lapsepõlvest kodukandis"
Eesti Vabariigi aastapäeva üritused
- Andmekaitsetingimused
- Riigihangete register
- Hanked
- Linnavara enampakkumised
- Tööpakkumised
- Bussiliiklus
- Parkimine Narvas
- Vajalikud telefonid
- Narva kaart
- Linna tänavate hoolduskaard
- Geoarhiiv
- Narva ruumiandmete rakendused
- Veekvaliteet
- Tark Tee
- Ilm Narvas
- Jääolud
- Veebikaamera Peetri platsil
- Veebikaamera Joaorus
- Ilm Joaorus
- Väljastatud raieload
- Europrojektid