« Tagasi

Lapse tugiisikuteenus

Üldinfo

Lapse tugiisikuteenuse eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja toimetulekut või töötamist. Samuti on tugiisikuteenuse eesmärgiks lapse ea- või võimetekohase arengu toetamine ja vajadusel hooldustoimingute sooritamine. Teenust pakkudes tuleb sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks tagada lapsele eakaaslastega võrdsed võimalused ning vähendada lapsevanemate hoolduskoormust, andes neile võimalusi tööhõives osalemiseks.

Teenust on õigus saada puudega lapsel vanuses 0 - 18. a, kelle enda ja kelle vanema või muu last kasvatava isiku elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Narva linn, kes vajab puudest tulenevate sotsiaalsete, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu juhendamist, julgustamist, järelevalvet ja motiveerimist. Teenust osutatakse Narva linna haldusterritooriumil. Teenust saav laps elab oma kodus või on asendushooldusel.

Teenuse taotlemine

Taotleja saab nõuetekohase taotluse ning lisadokumendid esitada Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitse osakonna spetsialisti vastuvõtul, saata e-postiga lastekaitse osakonna spetsialistile (digiallkirjastatult) või e-posti aadressile sotsiaalabiamet@narva.ee (digiallkirjastatult). Narva linna Sotsiaalabiameti abivajavatele lastele mõeldud tugiteenuste komisjon (edaspidi komisjon) selgitab vestluse, esitatud dokumentide ja hindamismetoodika alusel välja puudega lapse teenusevajaduse.

Taotlusele lisatakse:

  • puudega lapse ja lapse seadusliku esindaja isikut tõendava dokumendi koopia (teenuse esmakordsel taotlemisel);
  • puude raskusastme määramise otsuse koopia;
  • puudega lapse rehabilitatsiooniplaani või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse määramise tegevuskava koopia;
  • eestkoste puhul eestkostjaks määramise kohtumääruse või perekonnas hooldamise lepingu koopia;
  • huviringides osalemist tõendav dokument ja ajakava (huviringi saatmise taotlemisel);
  • sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel osalemise ajakava (teenusele saatmise taotlemisel).

Tugiisikuteenuse määrab või jätab määramata Narva linna Sotsiaalabiamet oma otsusega. Määratud teenuse mahu täitumisel saab vanem esitada taotluse, mille lastekaitse osakonna spetsialist esitab teenuse määramise või määramata jätmise otsustamiseks komisjonile.

Tugiisikuteenuse lisamahu taotlemiseks esitab lapsevanem või hooldaja taotluse, milles on märgitud vajalikud teenustunnid ning põhjendus, miks on vaja teenusemahtu suurendada.

Teenuse kirjeldus

Teenuse sisuks on ühe lapse juhendamine, abistamine ja jõustamine last arendavates tegevustes, kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel ja/või keerulise olukorraga toimetulekul. Tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab igapäevaelus toime tulema. Tugiisik võib vajadusel olla ka lapsele saatjaks. Tugiisik abistab ja motiveerib last õppimisel ning aitab suhelda nii perekonnaliikmetega kui ka isikutega väljaspool kodu. Tulenevalt lapse east ja arengulisest võimekusest võib tugiisik olla lapsele teabe vahendaja asjaajamistes, abistaja õppimises, toetaja vajalike suhtluskontaktide loomisel, emotsionaalse toe pakkuja, asjakohaste ja toetavate kogemuste jagaja, igapäevatoimingutes juhendada jms. Tugiisikuteenust korraldatakse igale lapsele individuaalselt. Tugiisiku töö sisu, ülesanded ja korraldus on lapse vajadustest sõltuvalt erinev. Tugiisiku täpsed tööülesanded kirjeldatakse tugiisikuga sõlmitud lepingus.

Tugiisiku tegevused ning teenuse osutamise aeg ja koht on eelnevalt lapsevanemaga kokku lepitud. Teenuse osutamine toimub ainult lapse seadusliku esindaja teadmisel ja nõusolekul. Lepinguliste tegevuste korrektseks täitmiseks annab lapsevanem ülevaate lapse tervisliku seisundi, raviskeemi, päevakava, harjumuspärase käitumise, sh pere tavade ja väärtuste, emotsionaalse väljendusvormide, meelis- ja häirivate tegevuste jm vajaliku teabe kohta.

Tugiisikuteenust osutatakse üksnes päevasel ajal, kui laps vajab kõige enam juhendamist, abistamist ja toetust.

Tugiisiku ülesanne on koostöös lapse vanemaga toetada lapse igakülgset arengut ja toimetulekut. Lapse võimete maksimaalseks arendamiseks on oluline, et tugiisik keskendub eelkõige lapse juhendamisele ja abistamisele ning vajadusel teeb koostööd last ümbritseva pere- ja spetsialistide (kohalik omavalitsus, haridus-, hoolekande- ja meditsiiniasutused jt) võrgustikuga.

Lapsega töötav tugiisik:

  • õpetab last enda eest hoolitsema;
  • julgustab igapäevaelus toime tulema;
  • aitab kaasa sotsiaalsete suhete ning kontaktide loomisele ja arendamisele;
  • aitab kaasa lapse tööoskuste arendamisele ja tööharjumuse kujundamisele;
  • abistab ning juhendab last haridusasutuses arendus- ja õppeprotsessis osalemisel;
  • loob turvalise keskkonna;
  • aitab luua tingimused võimalikult iseseisvaks toimetulekuks.

Nõuded tugiisikule

Tugiisik vastab soovituslikult järgmistele nõuetele:

  • täisealine isik;
  • läbinud tugiisiku koolituse ja/või töötanud eelnevalt teenuse sihtgrupiga;
  • sobib teenuse saajaga.

Tugiisiku töös on väga olulised isikuomadused ja suhtlemisoskus. Kasuks tuleb rahulikkus, oskus kuulata ja realistlikke eesmärke seada, tunnustamisoskus ja optimism. Tugiisik oskab näha erivajadusega last tervikuna ja suhelda lapse ning tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust lapse ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale. Peab kinni vastastikuse usalduse, lugupidamise ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest.

Teenust ei tohi vahetult osutada isik:

  • kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest (teenuseosutaja- või korraldaja kontrollib andmeid karistusregistrist);
  • kes on teenuse saaja ema/isa või vanaema/vanaisa;
  • kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

Tugiisik peab vastama Sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõige 1 punktides 3 - 6 sätestatud tingimustele:

  • temalt ei ole perekonnaseaduses sätestatud alustel hooldusõigust ära võetud või seda ei ole piiratud;
  • teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;
  • ta vastab lastekaitseseaduse § 20 sätestatud nõuetele - lapsega ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-des 113, 114, 116, 133-133³, 141-145¹, 175, 175¹ või 178-179 sätestatud kuriteo eest;
  • tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootikumidest ega psühhotroopsetest ainetest.