Foto: Ilia Voskresenski

Narva asend kahe riigi piiril on olnud kõige iseloomulikumaks jooneks nii minevikus kui tänapäeval. Siin, Narva jõe kallastel, mis kannab oma kiired vood Peipsi järvest Läänemerre, asus juba keskajal ajalooline kaht tsivilisatsiooni eraldav piir, mis lahutas euroopalikku katoliiklikku läänt slaavlaslikust õigeusklikust idast. Piir pole aga sugugi ainult eraldusriba, vaid ka kahe kultuurimaailma kohtumise ja vastastikuse mõjutamise paik.

Narvas on ajalugu materialiseerunud oma vastandlikkuses siiski terviklikus kaunis ja dramaatilises arhitektuurses ansamblis, mille sarnast pole kusagil mujal Euroopas: jõe vastaskallastel, teineteise vahetus läheduses (noolelennu või musketilasu kaugusel) kõrguvad kaks kivikolossi – saksa rüütliloss Hermanni Linnus ja vene Ivangorodi kindlus.

Narva bastionid koos linnusega on alati olnud piirilinnas peamisteks vaatamisväärsusteks. Muidugi tekib küsimus, miks need vanad ja karedad seinad võivad atraktiivsed olla? Vastus sellele on, et bastionide paksudes seintes hoiti pika aja jooksul nende imelise ajaloo salapärasemaid momente ning legende. Need jõukad sõjaehitised olid kättesaadavad alati ainult väljastpoolt, kuid kasematid peideti külastajate pilkudest tavaliselt ära. Nüüd aga hakkab Viktoria bastion oma saladusi kõigile jagama ja seega on oodatud kõik huvilised. Käikude sees olev ekspositsioon jutustab sellest, kuidas toimus bastionide ehitamine ja kuidas kasutati bastione nende pika ajaloo erinevatel etappidel.

 

Narva jõepromenaadpikkusega ligi 1 km laiub piki Narva jõge Viktoria bastionist kuni Narva Linnuse jalamini.

Narva jõepromenaad on kahtlemata üheks tõmbekohaks Narva linna elanikele ja külastajatele. Iga ilmaga promenaadil saab näha jalutajaid, kalureid, sportlasi. Promenaad sobib nii jalutamiseks ja perepuhkusele, kui ka rulliuisutamiseks ja aktiivselt spordiga tegelemiseks. Seal on huvitavad vaatamist väärt objektid, nagu Rootsi terrass, kus asuvad lõvikujud, Dahlbergi lava, mis kujutab endast esinemiseks mõeldud ala, Päikeseplats, kus on nii suvekohvik kui ka purskkaev ja päikesekellad.

 

Aleksandri Suurkirik on luteriusu kirik, mis on ehitatud 19. sajandi lõpus ning nimetatud Vene imperaatori Aleksander II auks. Pärast II Maailmasõda oli kellatorn täielikult hävinud ja see taastati alles 2008. aastal.

 

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik on tegutsev uusbütsantsi stiilis õigeusu kirik, mis oli ehitatud 19. sajandi lõpus arhitekt Paul Alischi projekti järgi. 1944.a. lahingutes, mil hävis enamus linnast, jäi kirik puutumatuks ning on säilinud tänase päevani. Kiriku ikoonide hulgas on imetegevad Püha Nikolai Imetegija ikoon ja Jumalaema Ilmutamise ikoon.

Soome lahe kaldal, Narva jõe suudmes, ainult 14 kilomeetri kaugusel Narvast, asub Narva-Jõesuu. Juba XIX sajandi alguses sai sellest väikesest hubasest kuurordist Peterburi aristokraatidel armastatud puhkekoht. Linnas asuvad sanatooriumid, hotellid, puhkekodud, ja kämpingud suudavad mahutada tuhandeid külalisi.
Suurepärane balneoloogiline kliima, männimets, kena rand kuldse liivaga, Läänemere jahe ja puhas vesi – kõik see teeb Narva-Jõesuu eriliselt ligitõmbavaks puhkepaigaks.