Looduspõhiste ja nutikate lahenduste väljatöötamine ja  demonstreerimine linnaliste alade kliimakindluse parandamiseks Eestis ja Lätis.

Narva osaleb alates 2022. aasta sügisest projektis LIFE LATESTadapt ehk „Looduspõhiste ja nutikate lahenduste portfoolio väljatöötamine ja demonstreerimine linnade kliimataluvuse parandamiseks Lätis ja Eestis".

Projekti põhieesmärk on välja töötada looduspõhiste ja nutikate lahenduste näidisportfoolio linnade kliimataluvuse parandamiseks Eestis ja Lätis. Täpsemalt töötatakse välja ja katsetatakse meetmete komplekti, mis aitavad ära hoida pluviaalseid ehk paduvihmade korral linna sademeveesüsteemi ülekoormuse tõttu tekkivaid üleujutusi.

Projekti käigus selgitatakse välja suure potentsiaaliga (kodumaiste taimeliikidega, kliimakindlad, esteetiliselt vastuvõetavad, kulutõhusad) taimekooslused looduspõhiste lahenduste jaoks, luuakse pluviaalsete üleujutuste simulatsioonimudel ja leevendusmeetmete integreeritud otsustustoetussüsteem ning kavandatakse looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega seotud riskide vähendamiseks ja linnakeskkonna parandamiseks. Neid tööriistu ja lahendusi katsetatakse viies Eesti (Viimsi, Võru, Narva, Rakvere ja Haapsalu) ja kolmes Läti kohalikus omavalitsuses (Riia, Cesis, Valmiera). Lisaks tõstetakse kohalike omavalitsuste (planeerijate, projektijuhtide ja poliitikute) suutlikkust looduspõhiseid lahendusi välja töötada ja hallata. Samuti suurendatakse teadlikkust kliimamuutuste mõjudega kohanemisest ja looduspõhiste lahenduste edukast koosloomisest koos kohalike kogukondadega.

Projekti viivad ellu Eesti ja Läti partnerid tihedas piiriüleses koostöös ning tulemused kantakse üle teistesse Läänemere piirkonna kohalikesse omavalitsustesse ja ka teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

LIFE LATESTadapt projekti eesmärgid:
• Looduspõhised lahendused. Arendatakse ja demonstreeritakse uusi looduspõhiseid lahendusi looduslike või muudetud ökosüsteemide kaitsmiseks, haldamiseks ja taastamiseks Eesti ja Läti omavalitsustes, et parandada linnaliste alade toimetulekut muutuva kliima tingimustes.
• Digitaalne muutus. Omavalitsused varustatakse digitaalsete vahenditega kohanemismeetmete kavandamiseks, et ennetavalt reageerida üleujutustele ja muudele negatiivsetele mõjudele äärmuslike ilmastikunähtuste korral.
• Linnaplaneerimise kvaliteet. Suurendatakse omavalitsuste suutlikkust rohetaristu planeerimise ja looduspõhiste lahenduste osas.
• Kaasatud kogukonnad ja huvirühmad. Suurendatakse kohalike kogukondade, spetsialistide ja teiste huvirühmade teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ning säästlikest ja looduspõhistest lahendustest muutuvast kliimast tingitud probleemide lahendamiseks.

LIFE LATESTadapt projekti osalejad:
LIFE LATESTadapt projektil on piiriüleselt 16 osapoolt: projekti juhtpartner on Viimsi Vallavalitsus,  partneritena osalevad Eestist Haapsalu linn, Rakvere linn, Võru linn, Narva linn, Tallinna Tehnikaülikool, MTÜ Balti Keskkonnafoorum (Eesti) ja Nordic Botanical OÜ ning Lätist Riia linn, Valmiera omavalitsus, Cesise linn, Läti Regionaalarengu ja Keskkonnaministeerium, MTÜ Balti Keskkonnafoorum (Läti), Riia Tehnikaülikool, Läti Keskkonnauuringute Keskus ja MTÜ Baltic Coasts.

Kõikidel partneritel on erinevad eesmärgid sademevee käitlemise kombineeritud lahendustes, mille tulemustest saadud teadmisi on võimalik kasutada hilisemalt paljudel omavalitsustel. Projekti tegevusi viiakse läbi viie aasta jooksul (septembrist 2022 kuni augustini 2027).

Projekti rahastus:
Projekti kogueelarve on 5,1 miljonit eurot, millest Narva linna eelarve on 135 226,60 eurot.
Projekti rahastajad: Euroopa Liidu LIFE programm (60% abikõlbulikest kuludest), Eesti Kliimaministeerium, Läti Vabariigi Riiklik Regionaalarengu Agentuur.

Rohkem teavet leiab projekti kodulehelt:
https://lifelatestadapt.viimsivald.ee/et/home-eesti/.

Narva linna eesmärgid projektis ja pilootlahenduse näidisala

Narva osaleb projektis Kudruküla linnaosa aiandusühistute sadevee ringkasutuse pilootlahendusega.

Kudruküla on Narva linnaosa, mis paikneb linna põhiterritooriumist lahus ca 8 km kaugusel loodesuunas. Tegemist on ca 560 ha suuruse aiandusühistute alaga, kus 34 ühistus, 125 tänaval paikneb ca 4800 hooajaliste elamute krunti. Kudruküla paikneb Soome lahe rannikumadalikul Balti klindi ja Soome lahe vahel. Planeeringuala reljeef on valdavalt tasane, maapinna kõrgused on valdavalt vahemikus 5-10 m üle merepinna. Pinnakatte moodustavad Litoriinamere merelise päritoluga setted, samuti holotseeni järve- ja soosetted (madalsooturvas). Kudruküla piirkond paikneb omaaegse laguuni ning hilisema järve kinnikasvamisel kujunenud Leekova soo alal (vt lisatud Kudruküla asukoha skeemi). Lisaks Kudrukülale on linna teistes osades veel ca 2200 hooajaliste elamute krunti, milledest paljudel on sarnased probleemid.

Pilootalaks on valitud Kudruküla linnaosas AÜ Elektron põhjanurgal, Kudruküla oja kaldal asuv vaba üldkasutatava maa kinnistu ning sellega külgnevad alad, sh lisaks AÜ Elektron maale osaliselt ka kolme sellega külgneva aiandusühistu (AÜ Gvozdika, AÜ Adonis ja Salvia, AÜ Rjabinka) alad.

AÜ Elektron kruntide jaotus ja hoonestus on kavandatud nii, et ühel pool tänavaid (tänavate vahelisel alal) asuvad hooned (pilootalas ca 100 hooajalist elamut koos abihoonetega), teisel pool aiamaad. Sellest tulenevalt on hoonestatud alad väga tiheda hoonestuse ja kõvakattega pindade osakaaluga, puuduvad drenaaživõimalused ning sadevee immutamiseks on maad minimaalselt. 2022. aastal tõusis tugevate vihmasadude ajal vesi isegi majade keldritesse. Samal ajal muudaks selline tihe hoonestus vihmavee ühise kogumise ja selle ringlussevõtu korraldamise suhteliselt lihtsaks. Teisel pool tänavat asuvad aiad on samuti ilma kuivendusvõimalusteta, enamasti väga kõrge põhjaveega. Samas olukorras on ka külgnevad Kudruküla oja kaldal asuvad ühistud. Ala kuivendamisel oleks mõistlik liigvett suunata/koguda ühiselt ning ühiselt ka ringkasutusse võtta.

Samas on selles regulaarse perioodilise liigveega piirkonnas (suuresti kogu Kudruküla territooriumil) mitmed üldised tõsised veepuudusest tulenevad probleemid, kuna piirkonnas puudub ühisveevärk. Kõige tõsisem on olukord välise tulekustutusveega, mis on sellises tihedalt asustatud piirkonnas suur probleem - läheduses ei ole piisava veehulgaga looduslikke veekogusid veevõtukohtade rajamiseks. Ka on põuaperioodil probleemiks veevõtukohtade puudumine aedade kastmiseks ning hoonete tarbeveega (eriti pesemiseks) varustamisega. Pesuvesi on osaliselt lahendatud kinnistutele rajatud salvkaevude baasil, kus vee kvaliteet on kehv ja vee hulk ebaühtlane. Joogivesi tuuakse piirkonda rajatud eraldi puurkaevudest (kohapeal on mõned ametlikud puuraugud veevajaduse rahuldamiseks) või ostetakse poest.

Liigvee ühine kogumine sobivatesse (lahtistesse v suletud) mahutitesse liigveeperioodil võimaldaks luua aastaringse tagavara tulekustutusveele näidisalast ca 250 m raadiuses (vt lisatud kasusaajate ala skeem). Võimalusel kaalutakse ka kastmis- ja tarbevee varu kogumise võimalusi. Joogivee küsimust sadevee ringkasutusse võtmisega ei vaadelda, kuivõrd joogiveele esitatavaid vee kvaliteedi nõudeid ei ole nii võimalik tagada.

Projekti käigus viiakse koostöös TalTech'i teadlastega läbi pidev vee kvaliteedi ja hulga ning voolukiiruse seire. Seire andmete mudeldamine annab linnale adekvaatse ülevaate vee seisundi ja koguse kohta. Samuti töötatakse koostöös teadlastega välja eesmärkide saavutamiseks sobiv projektlahendus ning realiseeritakse see pilootalal.

Projekti edukuse korral saaks sama pilootprojekti lahendust kasutada ka teistel samade probleemide käes vaevlevate aiandusühistute aladel.