18. oktoobril kohtusid Narva linnapea Jaan Toots ja linnavolikogu esimees Irina Janovitš linna haridusasutuste direktoritega. Kohtumisel arutati Narva lasteaedade ja munitsipaalkoolide eesti õppekeelele üleminekukava aastatel 2023–2032 ning muid üleminekuga seotud olulisi küsimusi.

Linna koostatud üleminekukava raames arutati selliseid teemasid nagu informeerimine, õpetajate keele- ja täiendusõpe, õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavus, töökorraldus ja õiguslikud alused ning õppetöö ja -korraldus.

Linna juhtkonna hinnangul on väga oluline praegu mõista, kui palju õpetajaid omab juba nõutavat eesti keele oskuse taset ja mis saab nendest õpetajatest, kes keelt ei valda, samuti on tähtis mõelda plaanile olukorras, kui 1. septembril 2024 Narva koolides ja lasteaedades vajaliku keeleoskusega õpetajad puuduvad.

Linnapea Jaan Tootsi sõnul peab kindlustama, et kvaliteetne eestikeelne haridus on kättesaadav kõigile lastele. "Sellisel juhul vastutavad kvaliteedi eest õpetajad, see on koolidele ja lasteaedadele väljakutse. Reedel kohtun Eesti haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega, kus ma kindlasti esitan ka neid küsimusi, mis on pannud Narva haridusasutuste direktoreid muretsema," lisas Narva linnapea Jaan Toots.

Eesmärk eestikeelsele õppele üleminekul on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedade kõigis rühmades ja koolide  ning 1. ja 4. klassides 2024. aastal ja kestab kuni 2030. aastani. Selleks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu.

Aleksandra Grünvald
kommunikatsioonijuht
Narva Linnakantselei
aleksandra.grunvald@narva.ee