19. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud ligi 500 000 inimest ehk 37% kogu Eesti rahvastikust. Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma loenduse lühikest e-ankeeti, mis võtab aega kõigest viis minutit inimese kohta.

Kõige aktiivsemad vastajad on seni olnud Tartu linnast ja Harjumaalt, kus e-ankeedi oli eilse (18.01) seisuga täitnud 42% vähemalt 15-aastastest elanikest. Madalaim on vastamismäär aga jätkuvalt Ida-Virumaal, kus see oli ligi 17%. Kõige usinamad vastajad on naised vanuses 40-65 eluaastat. Vastamisaktiivsus on aga väikseim vanemates vanusegruppides, samuti 20-35-aastaste meeste hulgas.

Täida küsimustik veebis!

Rahvaloenduse e-küsimustikku saab täita kuni 22. jaanuarini.
Seejärel, 1.–28. veebruarini koguvad rahvaloenduse küsitlejad andmeid kohustuslikku juhuvalimisse sattunud inimestelt, kes mingil põhjusel ei saanud või ei jõudnud e-küsimustikku täita.

E-küsimustikku saab täita rahvaloendus.ee kodulehel, tuvastades ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ankeedi täitmine võtab aega umbes viis minutit.

Ankeet hõlmab vaid küsimusi, mille kohta teadlased, ametnikud ja organisatsioonid infot vajavad, kuid registritest praegu vastuseid ei leia. Küsimused puudutavad näiteks võõrkeelte ja murrakute oskust, usulist kuuluvust ja tervisest põhjustatud elulisi piiranguid.

Mis rahvaloendusel selgub?

Rahva ja eluruumide loendus on ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes, kus ja mis tingimustes siin elavad. Rahvaloendus annab infot rahvastiku kohta üldiselt, aga ka täpsemalt perekondade, leibkondade ja eluruumide kohta. Rahvaloenduse tulemuste alusel kujundatakse Eesti elu nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. Samuti annab loendus võrreldavad andmed teiste riikidega.

Statistikaamet