Narva valmisolek Euroopa energiasüsteemiga sünkroniseerimiseks
► 09.02.2025: Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid ühendati edukalt Mandri-Euroopa sünkroonalaga
8.-9. veebruaril 2025 lülitab Eesti koos Läti ja Leeduga end Venemaa energiasüsteemist lahti ning liitub Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Narvas toimub vajalik ettevalmistus, et tagada sujuv üleminek. Linnavõimud kinnitavad, et kõik meetmed on kasutusse võetud, kuid ka ettevõtted ja elanikud peaksid teadma, kuidas toimida teenuste võimalike katkestuste korral.
Linnavalitsuse korraldatud pressikonverentsil osalesid spetsialistid, kes vastutavad Narvas vee- ja soojavarustuse eest, samuti Päästeameti esindaja, automaatikaekspert, kriisinõustaja ning linnapea ja kriisikomisjoni esimees Katri Raik. Kohtumisel ajakirjanikega kinnitati, et elutähtsate teenuste osutamise tagamine on läbinud põhjaliku ettevalmistuse ja samuti vajalikud kontrollid.
Infrastruktuuri valmisolek
Toimunud kohtumisel andsid vastavate ettevõtete esindajad teada, et soojavarustussüsteem ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid on valmis võimalikeks katsumusteks.
Veevarustus
Narva Vesi juhataja Dmitri Lipatovi sõnul on veepuhastusjaam kavandatud autonoomseks toimimiseks. Olemas on kaks avariigeneraatorit ning reservuaarides olev 18 000 m³ veetagavara tagab linna varustatuse kaheks päevaks. Kriisi korral võib esineda mõningaid probleeme vee jõudmisel kõrgematele korrustele, kuid üldine süsteem on usaldusväärne.
Soojavarustus
Narva Soojusvõrk ASi juhatuse esimees Pavel Rušeljuk kinnitas, et kõik süsteemid on kontrollitud, reservmahutid täidetud ning elektrivarustus on seadistatud automaatseks ülelülituseks. Külmalainete korral rakendatakse eraldi nn temperatuurigraafikut, et kaitsta hoonete küttesüsteeme.
Elektrivarustus
Narva elektrivõrgud on valmis üleminekuks. Välja on töötatud kriisiplaanid, personal on koolitatud ning eriolukordade korral reageerivad operatiivbrigaadid viivitamatult.
Haiglad
Narva meditsiiniasutused on samuti võimalike häirete jaoks ette valmistatud. 2023. aastal investeeris Terviseamet 13,2 miljonit eurot haiglate varugeneraatoritega varustamisse ja nende valmisolekut kontrollitakse regulaarselt. Esmatähtis on elutähtsate osakondade ning erakorralise meditsiiniabi toimimise tagamine.
Linnatransport
Narva linnaliine teenindava GoBus Asi info kohaselt suudab ühistransport lühiajalise elektrikatkestuse korral jätkata tööd vähemalt 24 tundi ilma tankimiseta.
Siiski sõltub Ridango süsteem, mis vastutab piletimüügi eest, elektrivarustusest. Elektrikatkestuste korral antakse reisijatele edasised juhised otse bussides selle kohta, kuidas sõit on korraldatud.
Kersksuskeskus Narvas
Eleringi ja Kliimaministeeriumi, kes vastutab kogu sünkroniseerimisprotsessi eest Eestis, andmetel peaks üleminek toimuma sujuvalt ja märkamatult. Kõigi prognooside kohaselt ei märka ei kodutarbijad ega teised elektrikasutajad mingeid muutusi elektrienergia kvaliteedis ning oma igapäevast eluviisi ei ole vaja muuta.
Siiski on linnal valmis tegevusplaanid igasuguste kriisiolukordade, sealhulgas elektrikatkestuste puhuks. Nende plaanide kohaselt avatakse Narvas Kerksuskeskus, mis asub Narva Spordikeskuses aadressil Rakvere tn 22d. Keskuse peamine eesmärk on pakkuda inimestele vajalikku teavet elektrikatkestuse kestuse ja hetkeolukorra kohta. Keskuses saab ka telefoni laadida.
Oluline on arvestada, et Kerksuskeskus ei ole mõeldud toiduvalmistamiseks ega pikemaajaliseks viibimiseks. Igas kriisiolukorras peaksid elanikud eelkõige ise hoolitsema alternatiivsete soojusallikate eest nii kütmiseks kui ka toidu valmistamiseks, jäädes oma kodudesse ja järgides soovitatud ettevaatusabinõusid.
Narva kriisikomisjoni valmisolek
Narva linna kriisikomisjon jälgib olukorda tähelepanelikult ning on igal ajal valmis kiiresti reageerima mis tahes kriisiolukorra tekkimisel. Komisjoniliikmed teevad tihedat koostööd riigiasutuste ja päästeteenistustega, et tagada sujuv tegutsemine ja kiire elanike teavitamine.
Linna elutähtsaid teenuseid osutavate organisatsioonide ja linnavalitsuse vahel on loodud tõhus koordineerimine ja suhtlus. Mis tahes kriisiolukorra, sealhulgas elektrikatkestuste korral on kriisikomisjoni liikmed alati valmis kogunema tunni jooksul, et reageerida operatiivselt ja võtta kasutusele vajalikud meetmed.
Elanike teavitamine
Hoolimata sellest, et Eesti on sünkroniseerimisprotsessiks valmis ning kõik prognoosid viitavad sellele, et kõik etapid peaksid elanike jaoks märkamatult mööduma, peab igaüks olema valmis igasugusteks olukordadeks. Need võivad olla seotud mitte ainult sünkroniseerimisprotsessiga, vaid ka teiste ootamatute sündmustega.
Narva linnavalitsus on edastanud kõigile korteriühistutele Päästeameti teavituse, mis sisaldab juhiseid eesti ja vene keeles selle kohta, kuidas kriisiolukordadeks valmistuda. Vastavad juhised tuleb paigutada elanikele kättesaadavatele infostendidele.
Reedel, 31. jaanuaril, toimus kohtumine Narva linnapea Katri Raigi, kriisinõunik Aleksandra Grünvaldi ja Narva Soojusvõrk AS-i juhatuse esimehe ning Narva korteriühistute esindajate vahel, kus selgitati üksikasjalikult sünkroniseerimise plaani ja etappe. Kuigi riskid on minimaalsed, said korteriühistute esindajad põhjaliku ülevaate protsessi käigust.
Sotsiaalmeedias levib valeinfo selle kohta, et sünkroniseerimise hetkel lülitatakse kõik süsteemid välja. Palun usaldage ainult ametlikku ja kontrollitud teavet, mida saab järgmistelt veebilehtedelt:
♦ valitsus.ee
• https://valitsus.ee/eesti-elektrisusteemi-uhendamine-mandri-euroopaga
♦ www.olevalmis.ee
♦ www.kriis.ee
Kuidas ettevõtted saavad kriisideks valmistuda?
1. Personal ja koordineerimine
• Määrata vastutavad isikud elektrikatkestuste korral tegutsemiseks.
• Määrata töötajate kogunemiskoht hädaolukorras.
• Tagada varukanalid suhtlemiseks.
2. Varutoide
• Kontrollida generaatorite olemasolu ja korrasolekut, varuda kütust.
• Määrata võimalused generaatori ühendamiseks hoone elektrisüsteemi.
3. Küberjulgeolek
• Teha varukoopiad kõigist olulistest andmetest.
• Kontrollida, kas süsteemis on volitamata kasutajakontosid.
4. Objekti turvalisus
• Veenduda, et väravaid ja tõkkepuid saab avada käsitsi.
• Olla tähelepanelik võõraste isikute sisenemise suhtes olulistele objektidele.
Mida peavad elanikud tegema?
1. Tarbima elektrit tavapäraselt
• Mitte vähendama tarbimist, sest elektrivõrk toimib prognooside alusel.
2. Varuma hädavajalikke ressursse
• Hoidma veetagavara 2–3 päeva (3 liitrit inimese kohta päevas).
• Varuma elutähtsad ravimid.
• Valmistama ette alternatiivsed valgustus- ja laadimisvõimalused.
3. Kontrollima vajalikku infot
• Kasutama ainult ametlikke allikaid (valitsus.ee, kriis.ee).
• Mitte langema kelmuste ohvriks – vältida pettureid, kes pakuvad arvestite vahetust, nõuavad isiku- või dokumendiandmeid või paroole.
4. Hoolitsema lähedaste eest
• Kontrollima eakate ja üksikute naabrite heaolu.
• Vajadusel pakkuma abi vee- ja toiduvarudega.
Kuidas tegutseda elektrikatkestuste korral?
• Lühiajaliste katkestuste korral (kuni 2 tundi):
- Säilitada rahu, kasutada vajadusel alternatiivseid valgusallikaid, säästa telefoni akut.
• Pikemate katkestuste korral (kuni 72 tundi):
- Vajadusel pöörduda kriisikeskusesse (Narva Spordikeskus, Rakvere tn 22d).
- Kasutada varutud vee- ja toiduressursse.
- Jälgida ametlikku infot Päästeametilt ja linna teenistustelt.
- Mitte uskuda kontrollimata infot, mida levitatakse sotsiaalmeed
Olulised telefoninumbrid narvakatele kriisiolukorras:
📞 Veevarustus ja kanalisatsioon: 3571737
Narva reoveepuhasti dispetšer on saadaval ööpäevaringselt (24/7).
📞 Küsimused kütte kohta: +372 5635 1031
Narva Soojusvõrk dispetšer on saadaval ööpäevaringselt (24/7).
📞 Riiklik infotelefon: 1247
Üldine teave kriisiolukordades
Mida on oluline meeles pidada?
Energiettevõtted on üleminekuks põhjalikult valmistunud ning suure tõenäosusega ei märka Eesti elanikud sagedusvahemiku muutust. Siiski on suurte muutuste ajal alati oluline olla valmis ootamatusteks.
Narva linnapea Katri Raik sõnul on kõik Narva olulised asutused, sealhulgas haiglad ja kommunaalteenused, valmis võimalike raskuste jaoks, kuid kõige tähtsam on inimeste vastastikune toetus.
„Linnavalitsus ja vastavad ametkonnad on teinud kõik võimaliku, et vähendada võimalike probleemide tagajärgi. Kuid sellisel perioodil on oluline meeles pidada vastastikust abi. Ise elan kortermajas ja tean, et minu läheduses elavad üksikud eakad inimesed. Vajadusel uurin kindlasti nende käekäigu kohta. Me peame hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka ümbritsevate inimeste eest," – rõhutas Katri Raik.
Narva on valmis üleminekuks Euroopa energiavõrgule, kuid ka elanike ja ettevõtete ettevalmistus mängib olulist rolli. Järgides soovitusi, tagame stabiilsuse ja turvalisuse sünkroniseerimisprotsessi ajal.
Peamine on säilitada rahu, olla tähelepanelik ning toetada üksteist ootamatute olukordade korral.
• Infoleht (*.pdf)