Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teatab Narva Linnavolikogu 26.09.2024 otsusega nr 40 Soldina põhikooli maa-ala detailplaneeringu koostamise algatamisest.

Detailplaneeringu koostamine algatati Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ettepanekul. Planeeringuala suurus on ca 4 ha ning see asub Narva linnas, Soldino linnaosas. Planeeringuala hõlmab Mõisa tn 1 (pindala 10 795 m², katastriüksuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa), Mõisa tn 1a (pindala 11 519 m², katastriüksuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa) ja Tallinna mnt 40 kinnistud (pindala 12 881 m², katastriüksuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa).

Algatatud Soldina põhikooli maa-ala detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringualal krundipiiride muutmine, ehitusõiguse määramine uue põhikooli (sh erivajadustega laste), seda teenindavate spordi- ja ajaveetmise rajatiste ning juurde kuuluva taristu ehitamiseks. Samuti lahendatakse detailplaneeringuga liikluskorralduse (sh juurdepääsud ja parkimine), maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused ning määratakse planeeringu elluviimiseks vajalikud keskkonnatingimused.

Kehtiva Narva linna üldplaneeringu järgi on antud ala maakasutuse juhtotstarbeks üldkasutatavate hoonete maa. Seega algatatud detailplaneering ei eelda muudatust kehtiva üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe osas.

Maa-ala funktsionaalse idee ja hoonestus- ja lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus, mille tulemusi tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lg 5 kohaselt detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, ning KeHJS § 33 lõikes 1 nimetatud juhtidel, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 124 lg 6 käesoleva seaduse § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes sama seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Antud juhul algatatakse detailplaneering, mille alusel kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 loetellu, aga kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 10 mainitud valdkonda. KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" (edaspidi määrus nr 224) § 14 p 3 kohaselt keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisel. Algatatava detailplaneeringuga plaanitakse kavandatav tegevus samasse kohta, kus on kool ja lasteaed juba olemas ning uue samasuguse otstarbega koolihoone ja taristu ehitamine ei too eeldatavalt kaasa ebasoodsat keskkonnamõju. Arvestades ülaltoodut, kavandatava detailplaneeringu algatamisega keskkonnamõju eelhinnangut ei anta.