Narva linn


Vanalinn: õitseng ja tragöödia

Linna ülesehitamise projektis osalesid Saksamaalt, Hollandist ja Rootsist kutsutud ehitusmeistrid. Erilise ulatuse andis ehitusele Rootsi valitsuse soov muuta Narva Ingerimaa administratiivseks keskuseks, Rootsi näidislinnaks. Sajandi keskel oli arutusel koguni plaan teha Narvast teine Rootsi pealinn, uus kuninglik residents.


Need plaanid ei täitunud, kuid reaalseks tulemuseks sai Narva kesklinna unikaalne arhitektuuriline ansambel nn. vanalinn. See kompleks oli tähelepanuväärne oma terviklikkuse ja originaalsuse poolest. Kohalikud ehitustavad ühildusid omapäraselt paljudes Põhja-Euroopa maades tüüpilise barokkarhitektuuri elementidega. Kohalike ja sissetoodud elementide sulam lõi omapärase stiili.st teine Rootsi pealinn, uus kuninglik residents. Hoonete kivikatused, portaalide nikerdatud kivikaunistused, ažuursed metalldetailid - võred, lukud, tuulelipud - andsid vanalinnale piduliku ja üleva ilme. Narva kui tööstuskeskuse areng XIX saj. ja XX saj. algul ei puudutanud ajaloolist keskust ja kuni Teise Maailmasõjani säilis Narva vanalinn peaaegu tervikuna sellisena, nagu see XVII sajandi teisel poolel välja oli kujunenud.

Tragöödia toimus 1944.a.märtsist juulini. Narva vanalinn jagas Varssavi ja Dresdeni saatust; see hävis nõukogude õhurünnakute ja suurtükitule all, samuti taganeva Saksa armee korraldatud plahvatuste tõttu. Kasvõi ainult osaline linna ajaloolise keskme arhitektuuriline taastamine on üks tähtsamaid ülesandeid, mis seisab ees tänasel Narva linnal.

Lisatud 02.06.2008, 15:35
Muudetud 02.11.2008, 14:14

eelmine järgmine