Narva linn


Kaubalinn Narva

Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V - XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti - Vahemere jõetee haru, mida vana-vene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi...

Loe edasi

Kaitseehitised

Narva sajandite vanuses ajaloos on linna omandiõiguse eest pidevalt omavahel võidelnud tolleaegse Euroopa võimsamad riigid. Narva linna peremeesteks on erinevatel aegadel olnud Taani, Saksa ordu, Rootsi, Venemaa. Linna ümbruses toimus tihti tõsine sõjategevus. Seetõttu ongi Narva alati olnud kindluslinn.

Loe edasi

Vanalinn: õitseng ja tragöödia

XVII sajandi Narva kaubandusliku õitsengu aeg oli ka Narva kodanliku arhitektuuri kuldajastuks. Kuni selle ajani oli linn ehitatud puust, hävis mitmel korral tulekahjude tõttu peaaegu täielikult. Pärast järjekordset suurt põlengut 1659.a. ehitati linn lühikese aja jooksul (30 - 40.a.) uuesti üles. Nüüd olid lubatud ainult kiviehitised, mida püstitati range arhitektuurilise kontrolli all...

Loe edasi

Kreenholm: linn linnas

Narva jugade ala ei paku huvi mitte ainult unikaalse loodusliku objektina. Siia tekkis XIX sajandi teisel poolel kuulus Kreenholmi Manufaktuur - uks tolleaegse Euroopa suurimaid tekstiilitööstusi...

Loe edasi