Narva linn


Narva kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Narva linnapea Tarmo Tammiste kuulutas täna Narva raekojas välja otsuse kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024, millal tiitel taaskord Eestisse jõuab. Avaüritusel osales Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja ka Soome, Rootsi, Saksamaa, Norra, Taani ja Austria suursaadikud, Narva linnavolikogu liikmed, kultuuriinimesed ja ettevõtjad Ida-Virumaalt ja mujalt Eestist. Külalised koos presidendiga saabusid Narva linna Elroni rongiga.

Tarmo Tammiste sõnul loodab Narva kultuuripealinna tiitlile kandideerimisega teha olulise arenguhüppe nii kultuuri kui majanduse vallas. „Narval on mitmekeelse piirilinnana suur potentsiaal positiivseks muutuseks, millele kultuuripealinnaks valmistumine kaasa aitab. See annab võimaluse kasutada kultuuri täiesti uue majandusmudeli käivitajana. Kultuuripealinn annab igale narvakale võimaluse linna ja kogu piirkonna arengusse uudsel viisil kaasa lüüa. Eriti peaksid rõõmustama Narva noored, sest kodulinna prestiiži kasv parandab eeskätt just nende tulevikuväljavaateid.“

Narva kandidatuuri väljakuulutamisel ütles president Kersti Kaljulaid: „Ma kutsun üles Narva inimesi, Narva ettevõtjaid, koolinoori ja pensionäre, linnavõimu ja vabakonda koos kasutama seda võimalust, mida kultuuripealinnaks kandideerimine linnale annab. See võib meeldida või mitte, kuid olen täiesti kindel, et industriaalajastust on jäädavalt saanud minevik ka Narvas. Eeldused ja potentsiaal on ju tegelikult muljetavaldav. Asukoht kultuuride ja narratiivide ristteel – sellised kohad on läbi ajaloo silma paistnud loovuse ja leidlikkusega.”

Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov ütles, et Narva mõistab, et tegu on üleeuroopalise sündmusega, mida pole võimalik ellu viia tavarežiimis, vaid et kultuurile ja väikeettevõtlusele tuleb Narvas nüüdsest palju rohkem rõhku panna: “Vajame tihedat koostööd Eesti Vabariigi valitsusega, naaberlinnadega Ida-Virumaal, Venemaa ja Euroopa partneritega, kellega Narval on väga tihedad suhted, et edukalt presenteerida Narvat Euroopa tasemel.”

Narva vaatab huviga Tallinna kogemusele aastast 2011, mis hoolimata majanduskriisi tõttu kärbitud eelarvest tõi uue hingamise kultuuri rahvusvahelisse arengusse ning kasvatas hüppeliselt turismimajandust pealinnas. Kultuuripealinnade eelarved on olnud viimastel aastatel vahemikus 15 kuni 80 miljonit eurot. Rahastusmudelisse kuulub tavapäraselt linna, riigi, piirkonna ja ka erasektori panus. Mitme senise kultuuripealinna kogemuse põhjal toob iga kultuuripealinna panustatud euro tagasi vähemalt neli eurot, sest seeläbi tekivad uued töökohad, kasvab turistide arv ja areneb uuenduslik ettevõtlus.

Mitmed viimaste aastate Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud linnad on kasutanud seda võimalusena tööstusajastu lõppedes leida uus identiteet ja elavdada uusi majandussektoreid. „Narva tööstusajastu võimsaima sümboli – Kreenholmi tehase – jaoks oleks Euroopa kultuuripealinna staatus võimalus pöörata uus lehekülg oma ajaloos, pakkudes inspiratsiooni ja kohta uute valdkonnaüleste projektide teostamiseks,“ ütles Jaanus Mikk (Narva Gate/ Kreenholm).

Soome suursaadik Kirsti Narinen märkis: “Narva vastu on aastaid väga suur rahvusvahelise meedia huvi. Kultuuripealinnana avaneb võimalus see linna ja kogu Eesti jaoks positiivseks ja kasulikuks pöörata.“

Narva kuulutab lähiajal välja hanke Euroopa kultuuripealinna tiitli taotluse ettevalmistamiseks. Taotlus tuleb esitada Kultuuriministeeriumile 1. oktoobril ning lõplik otsus tehakse Brüsselis aastal 2019. Koos Eestiga saab Euroopa kultuuripealinna tiitli aastal 2024 ka üks linn Austrias. Praeguseks on oma kandideerimisest Euroopa kultuuripealinna tiitlile teatanud ka Tartu. Aastal 2018 on Euroopa kultuuripealinnad Valletta (Malta) ja Leeuwarden (Holland).

#Narva2024
#NarvaIsNext

Fotod:
https://www.dropbox.com/sh/6492k6hcjjny6zq/AAD1hjTOCmG8RcLfHa4h9h7ia?dl=0


Maris Hellrand
Maris@tmw.ee
Tel 56201118

Lisatud 23.01.2018, 13:47
Muudetud 25.01.2018, 14:27

eelmine järgmine