Narva linn


Veeohutus suvel

Suvi on kõigi oma ahvatlustega Eestimaale jõudnud ning kuumad ilmad meelitavad inimesi aina rohkem veekogude äärde jahutust ja meelelahutust otsima.
Päästeamet paneb inimestele südamele, et suverõõmude ja vabaduse nautimisega ei tohiks aga unustada tervet mõistust ja ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi - seda nii veekogu ääres ujudes, paadiga sõites või muul viisil meelt lahutades.
Iga-aastane uppumissurmade statistika on karm – Eestis uppus 2012.aastal 54 ja 2013.aastal kaotas veeõnnetustes oma elu 56 inimest. Sel aastal on seisuga 26.05.2014 uppunuid 18. Peamine põhjus, miks õnnetused juhtuvad on ohutusnõuete eiramine.

Paadisõit
Paadiõnnetuste puhul on paat ise väga harva ise õnnetuste põhjustaja. Tihti on õnnetuse põhjuseks mitme halva asjaolu kokkulangemine, näiteks ilmastikuolud (sh lainetus), veesõiduki kiirus, ohutusvarustuse mittekasutamine vms.
• hoolitse nii enda kui oma kaaslaste ohutuse eest juba enne veekogule minekut ja kanna korralikult kinnitatud päästevesti.
• ole kaine veekogu ääres ja veesõidukis, sest paljud õnnetused juhtuvad just siis, kui inimene on tarvitanud alkoholi.

Ujumine
• Kui jood, ära uju! Jälgi, et sinu purjus sõber ei läheks ujuma. Alkoholijoobes inimene on ebaadekvaatne maal, veel rohkem vees, kus tagajärjed võivad olla väga kurvad.
• Ära hüppa vette tundmatus kohas!
• Hinda oma ujumisoskust kriitiliselt ja ära uju kaldast liiga kaugele.

Väikesed lapsed ja kodutiigid
Kus on vesi, seal on ka lapsed - seega erilise hoolega tuleb silma peal hoida lastel. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub just lapsevanemal.
• Ära jäta lapsi veekogu ääres hetkekski järelevalveta. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees!
• Kõikvõimalikud täispuhutavad ujumise abivahendid on ohtlikud. Need võivad lapse rannast eemale kanda ja ootamatult õhust tühjaks minna. Täispuhutavad ujumise abivahendid võivad vee peal petliku turvatunde tekitada või lapse tagurpidi keerata ja vee alla lõksu jätta.
• Vii oma laps ujumiskursustele või õpeta ise oma laps ujuma.

Mida aga teha, kui õnnetus juhtunud?
Kui inimene on uppumas tuleb kiirelt reageerida. Paraku pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju reeglina appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku ahmida. Päästma minnes peab meeles pidama ka enda ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ilma abivahendita ei maksa minna, sest surmahirmus uppuja klammerdub päästja külge nii kõvasti, et uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi, helistades hädaabinumbril 112.

Päästeamet soovib kõigile eestimaalastele turvalist suve!


Merit Kaljus
Päästeamet
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Tel 3391912
press.ida@rescue.ee

Lisatud 26.05.2014, 12:59
Muudetud 27.05.2014, 13:06

eelmine järgmine