Narva linn


Päästeamet annab teada

Avalike lõkete kooskõlastamine on kohustuslik

Avalikul üritusel lõkke tegemise koht ja tule leviku piiramiseks vajalike tulekustutusvahendite kogus kooskõlastatakse avaliku ürituse korraldamisel asukohajärgse päästekeskusega.

Kohaliku päästeasutuse esindaja hindab avaliku lõkke tegemise kooskõlastamisel lõkke parameetritest lähtuvalt, kas eeltoodud esmakustutusvahendite minimaalse nõude täitmine on tuleohutuse seisukohast piisav. Vajadusel määrab täiendavad meetmed tuleohutuse tagamiseks. Avaliku lõkke tegemisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik või valdaja.

Lõkke kooskõlastamiseks tuleb Päästeameti Ida päästekeskuse veebilehelt leida lõkete kooskõlastamise blankett, see alla laadida, vajalike andmetega täita ning toimetada (elektrooniliselt, käsipostiga, kirjateel) päästeasutusse.

Ida päästekeskuses tuleb kooskõlastamiseks pöörduda lähima päästekomando pealiku poole või päästekeskuse üld e-postil ida@rescue.ee. Kontakte või lisainfot saab Päästeameti kodulehelt ja pöördudes päästeala infotelefonile 1524.

Meeldetuletuseks tuleohutusnõuded:
→ avaliku lõkke tegemisel paikneb lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast:
→ tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, oksadest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, ümbritseva keskkonna kõrgest temperatuurist ja sädemetest.
→ tuleohu vältimiseks tuleb jälgida tule tegemisel tuule suunda ja tuulekiirust, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile. Kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või turbapinnas, siis tohib teha tuld kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis;
→ tuleohu vältimiseks kastetakse vajadusel lõkkekohta ja grillimise kohta ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks ning piiratakse lõkkekoht vajadusel kivide või pinnasevalliga;
→ lõkkekohas on vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud tulekustutusvahend, kuid sõltuvalt lõkke suurusest võetakse vajadusel kasutusele täiendavad tulekustutusvahendeid. Tulekustutusvahendi tagab ning selle sobivuse ja koguse üle otsustab lõkke tegija ja see paikneb selliselt, et seda oleks võimalik koheselt kasutada;
→ lõkkekohas tagatakse pidev järelevalve. Pärast tule tegemist lastakse põlemisjäägid täielikult ära põleda, kustutatakse veega või summutatakse liiva või muu sobiva vahendiga.

Avaliku lõkke tegemisel tuleb lisaks eelnevalt toodud nõuetele järgida kohaliku omavalitsuse kehtestatud eeskirju ning metsa ja muu taimestikuga kaetud alade kohta kehtestatud tuleohutusnõudeid.

Samuti tuleb tuleohutusnõudeid järgida ka jaanipeo platsil olevad müügi- ja söögivalmistamise kioskid. Näiteks tuleb varustada müügipunktid, kus valmistatakse toitu, tulekustutusvaiba või rasva kustutamiseks mõeldud tulekustutiga.
Tulekahju puhkemisel peab juhtunust viivitamatult teatama hädaabi numbril 112 ning asuma tulekustutusvahendeid kasutades tuld kustutama.

Lili Lillepea
Kommunikatsioonijuht
Ida päästekeskus
Päästeamet

Seaduslik küttesüsteem on ohutum

Head kaaskodanikud! Enam kui viie päästeasutuses töötatud aasta jooksul olen kontrollinud ehitiste tuleohutusnõuetele vastavust, selgitanud välja tulekahjude tekkepõhjuseid ja tulekahju tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid õigusrikkumisi. Möödunud kütteperioodil puutusin sageli kokku olukorraga, kus tulekahju tekkis küttesüsteemi kasutamisest. Enamus neist küttesüsteemidest olid ehitatud või paigaldatud ebaseaduslikult. Taas on kätte jõudnud ehitushooaeg, mil on asutud aktiivsemalt ehitatama või paigaldama muuhulgas ka küttesüsteeme. Kuidas ehitada küttesüsteem seaduslikult, luues sellega eeldused ka küttesüsteemi ohutumaks kasutamiseks tulevikus?

On teada tuntud vanasõna – õnnetus ei hüüa tulles! Kui ehitatakse kohaliku omavalitsuse loata, projektita ning vajalike kooskõlastuste ja heakskiitudeta, siis piltlikult öeldes see ongi sageli õnnetuse esimene hüüd. Pean siinkohal silmas nii tuleohutusjärelevalve inspektori avastatud ehituslike tuleohutusnõuete likvideerimisel tekkivaid lisakulutusi kui ka reaalset kahju tulekahju või muu õnnetuse korral. Ehitusseaduse rikkumisest tingituna ehk nn salaja ehitamisega rikutakse ka tuleohutuse seadust, milles ette nähtud heakskiitmise etappi vahele jättes jääb ehitatava ehitise või selle osa tuleohutusnõuetele vastavus ja ohutus kontrollimata, samuti tõendamata. Ainuüksi ehitusluba ja sellega kaasnevad dokumendid ei garanteeri sajaprotsendilist ohutust, kuid kindlasti on need eeldusteks ohtude vältimisel ja kahju minimeerimisel.

Selgitamaks probleemi olemust, pean vajalikuks peatuda ehitusseadusega ehitamisele ja ehitise kasutuselevõtmisele pandud nõuetel. Ehitusseaduse järgi loetakse ehitamiseks ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist ja ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmist või tehnosüsteemi terviklikku asendamist. Kuivõrd küttesüsteem on tehnosüsteem, siis on ehitamine ka küttesüsteemi või selle osa muutmine või terviklik asendamine. Selleks, et üldse võiks küttesüsteemi ehitamisega alustada, peab olema kohaliku omavalitsuse luba, antud juhul kirjalik nõusolek või ehitusluba. Vastavalt tuleohutuse seadusele võib kohalik omavalitsus ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku ja ehitusloa anda, kui Päästeamet on ehitusprojekti kirjalikult heaks kiitnud ehitise kohta, mille suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Tahkekütusel töötava küttesüsteemi võib tuleohutuse seaduse kohaselt ehitada või paigaldada vaid pottsepp, kes omab pottsepa kutsetunnistust. Erandiks on vaid üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitis, kus võib enda tarbeks küttesüsteemi ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides seejuures küttesüsteemi ehitamise nõudeid. Seega mitmepere elamus (korterelamus) ei tohi pottsepa kutsetunnistuseta isik küttesüsteemi ehitada ega paigaldada.

Esmapilgul võib kirjeldatud regulatsioonide eesmärk tunduda selgusetuna ja kehtivate nõueterakendamine liigse bürokraatiana, kuid lisaks paljudele muudele eesmärkidele, on selliste protseduurireeglite järgimine äärmiselt oluline ohutuma küttesüsteemi ehitamiseks, kuid ka ohutuma elukeskkonna kujundamiseks palju laiemas mõttes.

Ida- ja Lääne-Virumaal tegeleb ehitusprojektide ja ehitiste valmimisjärgse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimisega Päästeameti Ida päästekeskuse insenertehniline büroo, hoonete jooksva kontrolliga tuleohutuskontrolli büroo ning tulekahjujärgse kontrolliga menetlusbüroo. Kui insenertehniline büroo sekkub küttesüsteemide ehitamisel nende seaduslikkusele vastavuse tagamiseks juba projekteerimise staadiumis, siis tuleohutuskontrolli- ja menetlusbüroo tuvastab üldjuhul juba toimepandud õigusrikkumised. Kahe viimase tegevuse ajal, kui on tuvastatud valesti ehitatud ja ohtlik kütteseade, saavadki alguse kütteseadmete omanikule ebamugavust tekitavad olukorrad. Ebamugav on hakata vastvalminud küttesüsteemi ümber ehitama, ebamugav on saada karistatud rahatrahviga ja leebelt öeldes ebamugav on ka tulekahju. Seejuures tuleb arvestada, et ka kindlustusseltsid pööravad korrektsele asjaajamisele märkimisväärset tähelepanu.

Järgnevalt toon mõned näited enamlevinud tulekahju tekitanud eksimustest küttesüsteemi ehitamisel.

Levinuimaks küttesüsteemist alguse saanud tulekahju tekkepõhjuseks on valede materjalide kasutamine. Peamiseks ebasobivaks materjaliks korstna ehitamisel on tavaline metallist toru, mis leiab sageli kasutust sauna küttesüsteemi ehitamisel ja paigaldamisel. Kütteseade ühendatakse korstnaks mitte ette nähtud metalltoruga, mis juhitakse läbi põlevmaterjalidest vaheseinte, -lagede ja katusekonstruktsioonide otse välja. Sellisest metalltorust eralduv soojuskiirgus süütab varem või hiljem põlevmaterjalist ehituskonstruktsioonid. Sageli tuuakse eelnimetatud olukordade põhjenduseks, et tegemist on ajutise lahendusega. Piltlikult võiks sellist olukorda võrrelda ajutiselt ilma turvanöörita mägironimisega. Ohutuma metallist korstna paigaldamiseks tuleb paigaldatavaks korstnaks valida nõuetele vastav moodulkorsten.

Vale materjali kasutatakse ka küttesüsteemi metallist osade põlevmaterjalist isoleerimiseks. Sageli kasutatakse metallist suitsulõõri põlevmaterjalist isoleerimiseks villa. Villa kasutamist põhjendatakse sellega, et villa pakil on tähis A1. Ükskõik, kas tegu on klaas- või kivivillaga, kannavad neist paljud tähist A1. Tähis A1 tähendab, et materjal ei ole tuletundlik, mis omakorda tähendab, et materjal ei põle, ei soodusta tulekahju tekkimist ega levikut, on tules passiivne. Tuletundlikkus aga ei tähenda seda, et isoleermaterjal takistab piisavalt ja lõputult soojuskiirguse ja/või leegi jõudmist põlevmaterjalist konstruktsioonideni. Seega ei piisa teadmisest, et kasutatav vill kannab tähist A1. Kütteseadmete metallist osade isoleerimiseks sobiva villa kindlaks tegemiseks on vaja kontrollida selle mahukaalu ja paakumistemperatuuri. Mahukaal peab olema vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuur vähemalt 900 °C, kui põlemisgaaside maksimaaltemperatuur ei ületa 350 °C. Enne isoleermaterjali hankimist tuleb tutvuda selle tootja andmetega.

Teiseks levinud eksimuseks on küttesüsteemi vale paigaldamine. Valesti paigaldatakse küttesüsteemi erinevaid osi (kütteseade, ühenduslõõr, korsten) kui ka isoleermaterjale. On äärmiselt oluline, et kütteseadme paigaldamisel jälgitaks küttesüsteemi osale ettenähtud ohutuid kaugusi põlevmaterjalidest. Näiteks metallist kütteseadmete osad, mis kuumenevad kütmisel kuni hõõgumiseni, peavad asuma põlevmaterjalidest külgsuunas vähemalt ühe meetri kaugusel, kui ei kasutata vastavaid kaitseekraane. Vale paigaldamise alla liigitub ka isoleermaterjalide (kivivill, klaasvill) vale paigaldus. Paigaldatakse ebapiisava paksusega, ebapiisava tihedusega või paigaldatakse see ebapüsivalt. Viimase näiteks võib tuua tulekahjud, mis on alguse saanud uhiuute, poest ostetud komplektsete ja nõuetelevastavate, kuid valesti paigaldatud kütteseadmete kasutamisest. Tulekahju tekkimiseks piisab ühest eksimusest.

Näited levinumatest ohutusnõuete rikkumistest küttesüsteemide ehitamisel illustreerivad, mida kõike peab teadma ühe küttesüsteemi ehitamisel. On ilmselge, et kõiki nõudeid ei saa ega peagi tavakodanik teadma. Teadma peab, et kui küttesüsteem ehitada seaduslikult, siis on tagatud selle tuleohutusnõuetele vastavus ja on loodud eeldused kütteseadme ohutuks kasutamiseks. Seadusliku ehitamise esimeseks sammuks, nagu öeldud, on kohaliku omavalitsuse poole pöördumine. Kogenud tuleohutusjärelevalve ametnikelt saab soovitusi ka üksikprobleemidele, mille lahendamiseks õigusaktidest ja tehnilistest normidest ei piisa.

Päästeameti missiooniks on ohutu elukeskkonna kujundamine. Ehitades seaduslikult, aitate kujundada ohutumat elukeskkonda endale ja oma lähedastele ka Teie!

Tanel Sepajõe
Menetlusbüroo peainspektor
Ida päästekeskus
Päästeamet

Lisatud 18.06.2013, 16:13
Muudetud 18.06.2013, 16:37

eelmine järgmine