Narva linn

Head Eesti Koostöö Kogu koostööpartnerid!

Eesti pikaajalise arengu võtmeks on meie inimvara. See on küsimus meie rahvastiku arvukusest ja koosseisust, emigratsioonist ja immigratsioonist, pingetest ja kooskõlast erinevate rahvastikurühmade vahel, see on küsimus Eesti rahva tervisest, elueast, haridusest, tööoskustest ja –hõivest ning ettevõtlikkusest. Mitmed viimase kahe kümnendi trendid Eesti inimvara osas on murettekitavad. Negatiivset iivet, lühikest eluiga, rahvuspingeid, Eestist lahkumist jms peetakse mõnikord meie edu hinnaks.
Sõltumata hinnangust toimunule on meie tänane ülesanne negatiivsed trendid ümber pöörata. Oluline on peatada rahvastiku vähenemine, jõuda vähemalt Euroopa keskmiste näitajateni rahvastiku tervise ja eluea osas, vältida eos olukorda, kus erinevate rahvusrühmade vahelised pinged muutuvad ohuks meie turvalisusele ja stabiilsusele.

Seminari arutelu tugineb Eesti inimaruandel 2009 Seminari eesmärgiks on arendada diskussiooni Eesti rahvastiku, inimvaraga ja elukvaliteediga laiemalt seotud võtmeküsimustega ning käsitleda, milliseid olulisi otsuseid nendes valdkondades tuleb lähiaastatel tuleb vastu võtta, et tagada Eesti riigi jätkusuutlikus ja elanike heaolu.

Seminari peaesinejateks on Marju Lauristin ja Erik Terk. Seminari töökeelteks on eesti ja vene keel.

Marju Lauristin on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni erakorraline professor ning Eesti inimarengu aruannete 2008 ja 2009 peatoimetaja.

Erik Terk on Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor ning tunnustatud majandusteadlane, Eesti inimarenguaruannete 2008 ja 2009 majanduspeatüki toimetaja.

Ootame Teid seminarile “Eesti inimvara” teisipäeval, 23. märtsil 2010. a Narvas, Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Kerese 14) algusega kell 13.30
Oma osavõtust palume teatada meile aadressil info@kogu.ee või telefonil 6664972 hiljemalt 19.03 2010.

Lugupidamisega,

Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees Raivo Vare
Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls

Seminar: „Eesti inimvara“
Kuupäev: 23. märts 2010 kell 14.00
Koht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Kerese 14, Narva
http://www.narva.ut.ee/et/kontakt

Päevakava

13.30 – 14.00 Registreerimine, tervituskohv
14.00 – 14.12 Avamine
Peep Mühls, EKK juhatuse esimees
14.20 – 14.40 Eesti inimarengu ja võtmeküsimused 2010
Prof. Marju Lauristin, Tartu Ülikool
14.40 – 15.00 Eesti majanduse võtmeküsimused 2010-02-17
Erik Terk, Tuleviku-uuringute Instituut
15.00 – 15.40 Arutelu
15.40 – 16.50 Paneel diskussioon
16.50 – 17.00 Seminari lõpetamine

Taustaks
Eesti Inimarengu Aruande (EIA) annab ülevaate Eesti jaoks olulistest majanduslikest ja sotsiaalsetest arengutest. EIAs esitlevad tunnustatud teadlased oma analüüside tulemusi, andes adekvaatse pildi meie ühiskonnaelus toimuvast.
2009. aasta EIA keskne fookus on Eesti inimeste elukeskkonnal ning ühiskonna kvaliteedil – elukeskkonna rõhuasetus on läbiv kõigis kuues aruande peatükis. Sarnaselt varasematele aruannetele käsitletakse ka sel korral Eesti muutuvat eluolu nii globaalselt kui kohaliku tasandi konteksti aluseks võttes. Arutletakse teemal, millised on Eesti väljavaated majanduskriisist väljuda, lahatakse meie regionaalarengu piiratud tõhusust, pakkudes olukorra parendamiseks ka lahendusi, kirjutatakse eestimaalaste tööelus toimunud muutustest ning analüüsitakse väärtushinnangute muutustrende, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega.
EIA metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil - Inimarengu Aruannetel (Human Development Reports), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP).
Võttes arvesse mitmeid erinevaid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides. ÜRO inimarengu indeks mis arvestab elanike sissetulekuid (elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD), haridustaset (täiskasvanute kirjaoskus), keskmist oodatavat eluiga (pikk ja tervislik elu) jm.
Kahe aastakümnega on Eesti läbi teinud silmapaistva arengu – hallist nõukogude äärealast maailma tipptegijate klubisse - Euroopa Liitu, NATOsse, Schengenisse ja eurotsooni. Suured eesmärgid on saavutatud, riigina ja ühiskonnana elab tänane Eesti turvalisemas keskkonnas kui iial varem oma ajaloos. Väliste eesmärkide saavutamine tähendab võimalust ja kohustust ka oma siseelu parimal viisil korda seada. Saavutatud enesekindlus ja turvatunne võimaldavad Eestil tasakaalukalt käsitleda ka selliseid teemasid, mida ebakindlamal ajal ei sobinud või ei julgetud fookusesse tõsta.
Varsti algav kolmas iseseisvuskümnend vajab intellektuaalset ettevalmistamist, vajab ühiskonnas läbiräägitud arengueesmärke, vajab kaalutud lahenduste pakkumist Eesti riigi- ja ühiskonnaarengu väljakutsetele. Seda silmas pidades algatab Koostöö Kogu mõttevahetuse Eesti pikaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise teede üle, sooviga jõuda strateegia Säästev Eesti 21 uue versioonini. Küsimus on püstitatud nii: millised on pikemas perspektiivis Eesti ühiskonna ja riigi arengu võtmeküsimused, millised on nende lahendamise võimalikud teed ja parimad poliitikad?