Narva linn


Suvine veeohutus

Suur suvi kõigi oma ahvatlustega on kohe-kohe algamas…
Suverõõmude ja vabaduse nautimisega ei tohiks aga unustada tervet mõistust ja ohutut käitumistava vältimaks õnnetusi - seda nii veekogu ääres ujudes, paadiga sõites või muul viisil meelt lahutades.

Iga-aastane uppumissurmade statistika on karm – Eestis uppus 2011. aastal 55 ja 2012. aastal kaotas veeõnnetustes oma elu 54 inimest. Sel aastal on uppunuid juba 13. Kõige sagedasem uppumissurmade põhjus on seotud alkoholiga ja riskirühma kuuluvad eeskätt noored mehed.

Lihtne reegel – kui tarbid alkoholi, ära uju!
Ujuma tohib minna vaid kaine peaga, samuti tuleb hoolitseda ka selle eest, et sõbrad pärast alkoholi tarvitamist vette ei läheks. Alkoholi mõjul kaob ohutunne ja joobes minnakse tihti end veekogusse värskendama, ujuma või siis võimeid proovile panema. Alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele lisaks põhjustab uppumise ka ebapiisav ujumisoskus ning madal veetemperatuur.

Kus on vesi, seal on ka lapsed.
Seega erilise hoolega tuleb silma peal hoida lastel, kellel üldjuhul veega kokkupuude puutub. Vastutus lapse elu ja tervise eest lasub just lapsevanemal.
Lapsed on püsimatud ja uudishimulikud ning ei tunneta ohte. Vette sattunud lapse jaoks võivad olud ootamatud olla - nii näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetuse, vee temperatuuri või sügavusega. Meeles tuleks pidada, et lastel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, et osata käituda õnnetuse korral. Kuldne reegel on: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees! Ka abistavad ujumisvahendid - rõngad, madratsid, kätised üksi ei päästa olukorda ja kunagi ei tohi ainult nendele lootma jääda.

Mida aga teha, kui õnnetus juhtunud?
Kui inimene on uppumas tuleb kiirelt reageerida. Paraku pole uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju reeglina appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku ahmida. Päästma minnes peab meeles pidama ka enda ohutust. Kui ikka jalad põhja ei ulatu, siis ilma abivahendita ei maksa minna, sest surmahirmus uppuja klammerdub päästja külge nii kõvasti, et uppujaks võib osutada ka päästja ise. Kohe tuleb kutsuda abi, helistades hädaabinumbril 112.

Suvesooja turvalist nautimist!


Merit Kaljus
Päästeamet
Ida päästekeskuse pressiesindaja
Tel 339 1912
press.ida@rescue.ee

veeohutus.ee

Lisatud 07.06.2013, 16:04
Muudetud 07.06.2013, 16:13

eelmine järgmine