Narva linn


Ida-Virumaa arengu kiirendamiseks ja õiglase ülemineku kava koostamiseks alustas tööd juhtrühm

Riigihalduse ministri kutsel kogunes reedel, 26. juunil esimest korda Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon. Selle tööks on keskenduda Ida-Virumaa arengu kiirendamisele, ettepanekute ja ideede korjele, võttes arvesse piirkonna eripärasid ning kliimaeesmärke.

„Ida-Virumaa vajab oma tuleviku parimaks kavandamiseks uudset ja suurt pilti arvestavat lähenemist nii tegevuste planeerimisel kui ka nende rakendamisel,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Selleks olen moodustanud erinevate organisatsioonide esindajatest ja ekspertidest koosneva juhtrühma, kellega võtame fookusesse Ida-Virumaa arengu kiirendamise. Protsessi käigus kogume ettepanekuid, ideid ja tagasisidet, mida rakendame Ida-Virumaa tegevuskavas, õiglase ülemineku kavas ja Ida-Virumaa regionaalprogrammis. Koostöös riigi, omavalitsuste, kogukonna ja kohalike ettevõtjatega soovime leida Ida-Virumaa jaoks eduvalemi.“

Ida-Virumaa juhtkomisjoni kuuluvad maakonna arenguorganisatsioonid, ministeeriumid ja katusorganisatsioonid. Juhtkomisjoni ülesanne on teha ettepanekuid Ida-Virumaa tegevuskava ning maakonna arengustrateegia uuendamiseks. Samuti esitada oma seisukoht õiglase ülemineku kava ning selle alusel rakendatavate meetmete tingimuste ja teiste ühtekuuluvuspoliitika meetmete kohta. Lisaks tuleb juhtkomisjonil seirata territoriaalse ülemineku kava tulemuste saavutamist ja vastavalt teha soovitusi meetmete muutmiseks.

Juhtkomisjoni avakoosolekul lepiti kokku õiglase ülemineku protsessi edasises korralduses. Lisaks said komisjoni liikmed ülevaate õiglase ülemineku rahastamise võimalustest ning Eesti ja Euroopa Liidu eesmärkidest kliimaneutraalsuse suunas liikumisel. Arutati nii kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi Ida-Virumaal kui ka õiglase üleminekuga seonduvat üle Eesti. Juhtkomisjoni kõrval on protsessis oluline roll maakondliku omavalitsuste liidu moodustatud Ida-Virumaa õiglase ülemineku platvormil. Seal töötatakse läbi erinevad arvamused ja sõnastatakse ettepanekud. Need on sisendiks juhtkomisjonile ning protsessiga seotud strateegiadokumentide koostajatele riigi ja piirkonna tasandil.

Minister Aabi sõnul tuleneb vajadus õiglase ülemineku kavandamiseks Eesti riigi seatud eesmärkidest vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet. „Kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab kõiki Eesti piirkondi, kuid kõige otsesemalt puudutab see Ida-Virumaad,“ lisas Aab. „Maakonna tasandil tähendab õiglane üleminek CO² intensiivse majanduse ümberkorraldamist. Sellest tulenevat soovime majanduskeskkonna mitmekesistamist kavandada koos töötajate oskuste arendamise ja elukeskkonna parandamisega, et tagada piirkondlik tööhõive, sissetulekute säilimine ja Eesti strateegiline varustatus elektrienergiaga.“

Kliimapoliitika ja õiglase ülemineku taustinformatsioon:

Kliimapoliitika ning selle osana õiglane üleminek on oluliseks prioriteediks ka Euroopa Liidu (EL) jaoks. EL tasandil on kokku lepitud üleminek kliimaneutraalsele majandusele aastaks 2050. Selle protsessi toetuseks on kavas alustada 2021. aastast õiglase ülemineku mehhanismiga (ÕÜM). ÕÜM sisaldab tagastamatuid toetusi muutustest enim mõjutatud piirkondadele (õiglase ülemineku fond ehk ÕÜF) ning finantsinstrumente era- ja avaliku sektori arendusprojektidele. Mehhanismi eelarve ja jaotusvalem riikide vahel lepitakse kokku EL mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel.

Eestis on õiglase ülemineku strateegilise kavandamise aluseks kaks dokumenti – piirkonna tasandil maakonna arengustrateegia ning riigi tasandil Ida-Virumaa tegevuskava. Alustatud on mõlema dokumendi uuendamist. Nii Ida-Virumaa tegevuskava aastani 2030 kui õiglase ülemineku vajadusi arvestav maakonna arengustrateegia tegevuskava aastateks 2021-2025 on kavas kinnitada 2020. a detsembris. Nende kahe arengudokumendi põhjal koostatakse õiglase ülemineku mehhanismi vahendite kasutamise aluseks olev ja rakenduskava juurde kuuluv territoriaalne ülemineku kava.

Rahandusministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tellis Praxiselt uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“, et ülemineku protsess toimuks teadmiste põhiselt ning arvestaks teiste riikide parimate praktikatega. Uuring valmib paralleelselt arengudokumentidega ja vahetulemusi saab võtta aluseks arengudokumentide uuendamisel. Uuringu ülesanne on selgitada välja põlevkivitööstuse vähenemisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud ning pakkuda lahendusi piirkonna majanduse, tööturu ja taristu kohandamiseks eesseisvate muutustega. Kesksel kohal on piirkonna uute kasvuvaldkondade tuvastamine, millest võiks täiend- ja ümberõppe ning investeeringute soodustamise toel tekkida kõige rohkem uusi töökohti.

Rohkem infot rahandusministeeriumi kodulehel: https://bit.ly/2YkXI47.


Rahandusministeerium

Lisatud 30.06.2020, 10:33
Muudetud 30.06.2020, 10:56

eelmine järgmine