Narva linn


Päästeameti kokkuvõte kortermajade kontrollimise tulemustest

15.-19. jaanuarini toimus üle-eestiline kortermajade kontrolli kampaania, kus ohutusjärelevalve inspektorite igapäevased kontrollid olid suunatud just kortermajadele. Kõige enam kontrolliti kortermaju Virumaal ja Tallinnas.

Virumaal kontrolliti kokku 136 hoonet, nendest Ida-Virumaal 123 ja Lääne-Virumaal 13. Puudustega hooneid Ida-Virumaal oli 76, Lääne-Virumaal 5. Põhirõhk oli kõrghoonetel. Kõige rohkem oli probleeme evakuatsiooniteede ning põlevmaterjale ladustamisega.

Lisaks ühiskasutatavatele pindadele kontrollisid inspektorid pisteliselt ka suitsuanduri olemasolu korterites. Kui mõnes korteris andur puudus, selgitati selle vajadust, sest korteris peab olema vähemalt üks andur. Ühtlasi kontrolliti ka vingugaasianduri olemasolu eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade (kohustuslik alates jaanuarist 2018).

Huvi kontrollkäikude vastu oli suur, korteriühistud pöördusid enne kontrollkäike kõikidesse päästekeskustesse mitmete küsimustega. Palju küsimusi oli seotud trepikojas hoitavate esemete ja võimalike menetlustega. Nendes kortermajades, kus tuvastati probleeme, kontrollitakse lähikuudel uuesti, et vaadata, kas puudused on kõrvaldatud. Suur üleriigiline kontroll toimub praeguste plaanide järgi sügisel.

Ohutuse aabits korteriühistutele

Kortermajade trepikojad ja koridorid peavad olema kergesti läbitavad ja seal ei tohi ladustata põlevmaterjale. Lapsevankri, jalgratta, muude asjade kortermaja trepikodades hoidmine tundub küll praktiline ja mugav, kuid on ohtlik ja tuleohutusnõuetega vastuolus, sest tulekahju korral saab sellest takistus hoonest välja pääsemisel. Põlevmaterjalid tuleb hoida vähemalt 4 m kaugusel süttiva välisvoodriga hoonest või mistahes hoone välisseinas olevast avast (uks, aken vms). Jäätmekonteiner vähemalt 2 m kaugusel hoonest, milles püsivalt viibivad inimesed.

• Päästemeeskonna juurdepääs:
Juurdepääs peab olema tagatud iga välisukse juurde, tuletõrje veevõtukohale, hädaväljapääsule (aknale). Vajalik ruum vähemalt 3,5 m laiune. Sõidukite parkimine peab olema korraldatud nii, et need ei takistaks päästemeeskonna juurdepääsu.

• Küttesüsteem:
Küttesüsteem peab olema seaduslikult ehitatud või paigaldatud. Kui on tahkekütteseadmed, siis peab kutseline korstnapühkija puhastama seda vähemalt 1 kord aastas.

• Tuleohutuspaigaldised:
Kui hoonetesse on projekti järgi ette nähtud, siis peavad need olema hooldatud ja kontrollitud. Tuleohutuspaigaldised on näiteks evakuatsioonivalgustus, piksekaitse, signalisatsioonisüsteem.


Jevgenia Parv
Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Jevgenia.Parv@rescue.ee

Lisatud 23.01.2018, 13:29
Muudetud 23.01.2018, 13:40

eelmine järgmine