Narva linn


Lühiülevaade Narva linna 2018. aasta eelarvest

Narva linna 2018. aasta eelarve eelnõus on kajastatud andmed arengudokumentides seatud eesmärkidest ja nende realiseerimisest ning on esitatud ülevaade eelarveaastateks kavandatavate investeeringute kohta koos maksumuste ja finantseerimise allikatega.

Võttes aluseks Narva Linnavolikogu strateegilise planeerimise komisjoni otsust 2018. a eelarve prioriteetide kohta ja Narva linna eelarvestrateegias sätestatut on 2018. a prioriteediks sealhulgas elukeskkonna infrastruktuuri parendamine ning kov-i asutuste töötajate motiveerimise tagamine (sh põhieelarvest saavate töötajate põhipalga tõstmine). Prioriteedina investeerimistegevuses on eelkõige prioriteetsetele projektidele välisfinantseerimise kaasamine ja selleks omafinantseerimise vahendite kavandamine linna infrastruktuuri rajamiseks ning uuendamiseks.

2018. aasta eelarve maht on kavandatud summas 80,6 mln. eurot. Võrreldes 2017. aastaga (e. täpsustatud eelarvega (edaspidi eelarvega) koos sihtotstarbeliste laekumistega seis. 30.09.2017.a) eelarve maht suureneb 8,6% võrra. See tuleneb eelkõige sellest, et eelnõus on kajastatud 2017. aastast ületulevad laenude arvelt teostatavad tegevused (üle 7,2 mln eurot). 2018. a kuuluvad täpsustamisele nii riigieelarvest saadavad vahendid kui ka saadavad sihtotstarbelised vahendid. 2018.a eelarves laenude maht on kavandatud arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) sätteid.

Linna eelarve sissetulekuteks on riiklikud ja kohalikud maksud, tulud kaupade ja teenuste müügist, laekumised vara müügist, toetused riigilt ja riigiasutustelt jne.

2018. a suuremad väljaminekud on hariduse valdkonnas 29,6 mln. eurot e. 36,7%, majanduse valdkonnas 14,3 mln. eurot e. 17,7%, vabaaja, kultuuri ja religiooni valdkonnas 10,7 mln. eurot e. 13,3%, sotsiaalse kaitse valdkonnas 6,8 mln. eurot e. 8,4%.


Põhitegevuse tulud

Narva linna 2018. aasta eelarve eelnõus põhitegevuse tulud on kavandatud mahus 57 mln. eurot, mis moodustab 70,8% linna tulubaasist. 2017. a eelarve suhtes on suurenemine 975 tuh. eurot e. 1,7% võrra. Põhiosa tuludest moodustavad füüsilise isiku tulumaks ja riigieelarvelised toetused.

Maksutuludest füüsilise isiku tulumaks on kavandatud summas 25,4 mln. eurot, mis võrreldes 2017. aasta eelarvega suureneb 1 mln. euro e. 4,1% võrra.

Füüsilise isiku tulumaksu planeerimisel on arvesse võetud jooksva aasta tegelik laekumine, majandusolukorra prognoos 2018. aastaks, kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu osa 2018. aastal 11,86%. Võrdluseks 2017. a antud määr moodustas 11,6%.

Tulud kaupade ja teenuste müügist on kavandatud linna eelarvesse mahus 4,5 mln. eurot.

Saadud toetused on 2018. aasta eelarve eelnõus kavandatud summas 26,8 mln. eurot. Eelarveaasta jooksul täiendavate toetuste saamisel vastavad muudatused viiakse linna eelarvesse.


Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud on kavandatud summas 51 mln. eurot, mis võrreldes 2017. a eelarvega väheneb 1,5% võrra. 2018.a väljaminekutest põhitegevuse kulud moodustavad 63,3%.

Antavad toetused on kavandatud summas 5,5 mln. eurot. Antud osas on kavandatud sotsiaaltoetused (nt linnatoetus, sünnitoetus, hooldajatoetus, toimetulekutoetus, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus), kuid ka muud toetused (nt spordiklubide ja rahvuskultuuriseltside toetamine, toetused KÜ projekti "Kodulinn kaunimaks" raames).

Tööjõukulud kokku on planeeritud summas 33,4 mln. eurot. Võrreldes 2017. aastaga suurenemine moodustab 2,8% e. 907 tuh. eurot. See tuleneb kuutasu alammäära muutmisest al. 2018 (500 eurot) ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate töötasu alammäära tõstmisest (on sõltuvuses põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäärast).

Majandamiskulud kokku moodustavad 12,1 mln. eurot. Selles osas on sh planeeritud vahendid  linna teedeks (nende ehitus, remont ja korrashoid) kokku 1 mln.euro, avalike alade hooldustöödeks (e.avalike alade puhastus) kokku 2 mln. eurot.

Muud kulud (sh linnavalitsuse reservfond ja riigilõivud) on planeeritud summas 66,7 tuh. eurot.


Investeerimistegevus

Selles osas on laekumised kavandatud linna eelarvesse summas 1,8 mln. eurot. Võrdluseks 2017. a oli planeeritud 389 tuh. eurot. Suurenemine tuleneb saadava sihtfinantseerimise arvelt põhivara soetuseks.

Põhivara müük moodustab 100 tuh. eurot, sellest eluruumide müügitulu on planeeritud summas 74 tuh. eurot.

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on planeeritud summas 1,7 mln. eurot sildfinantseerimise tagastamise arvelt. Sellest projekti "Narva linna bussi- ja raudteejaama arendus" raames 916 tuh. eurot ja projekti “Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp” raames 676 tuh. eurot. Eelarveaasta jooksul täiendavate toetuste saamisel vastavad muudatused viiakse eelarvesse.

Selles osas väljaminekud moodustavad kokku 20,6 mln. eurot. Võrreldes 2017. a on suurenemine 29 %. Sellest põhivara soetus on planeeritud summas 18,8 mln. eurot, sh on arvestatud 2017. aastast ületulevad tegevused. 2018. aastal jätkatakse töid projektide realiseerimisega, sh projekt „Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine”, projekt “TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas”, projekt “Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp”. Samuti on kavandatud Narva linnas välisvalgustuse projekteerimine ja rekonstrueerimine, haridusasutuste ning kultuuri ja vaba aja asutuste renoveerimine, parkide rajamine ja rekonstrueerimine jt tegevused.

Finantskulud e. intresside tasumine võetud kohustustelt on planeeritud summas 0,5 mln. eurot.


Finantsseis

Likviidsete varade muutus. Ületulev rahaliste vahendite kassajääk seisuga 31.12.2017 kavandatakse eelarve eelnõus koos reserveeritud jäätmehoolduse arendamise toetusega (kuni täpsustamiseni) summas 1,78 mln. eurot ja see suunatakse linna eelarve kulude katteks.

2018. a eelarve eelnõu koostamise ajal arvestuslik linna võlakoormus seisuga 31.12.2017 moodustab 40,4%. Linna koormuse arvestamisele avaldab mõju nii põhitegevuse tulude laekumine kui ka eelarves kavandatud laenu väljavõtt, sildfinantseerimise tagastamine. 2017. a eelarves oli kavandatud 444 tuh. eurot kohustiste (laenude) tasumiseks sildfinantseerimise tagastamise arvelt.

2018. aasta eelarve eelnõus kohustiste võtmine (e. laenud) on kavandatud summas 20 mln. eurot. Laenude maht on kavandatud arvestades KOFSi sätteid. Nimetatud vahendid suunatakse linna infrastruktuuri rajamiseks ning uuendamiseks. Kohustiste tasumine on kavandatud summas 9 mln. eurot (sh laekuva sildfinantseerimise tagastamise arvelt 1,7 mln. eurot).


Rahandusamet
rahandus@narva.ee

Lisatud 23.11.2017, 14:41
Muudetud 23.11.2017, 15:06

eelmine järgmine