Narva linn


Ida päästekeskus tuvastas aiandusühistureidi käigus enamikes kontrollitud hoonetes puudusi

Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo korraldas 24. ja 25. augustil reidi aiandusühistusse Energeetik 2, et kontrollida seal olevate hoonete tuleohutust ning hoonetes, mida kasutatakse ööbimiseks, ka suitsuanduri olemasolu.  Eesmärgiks oli ka veenduda, kas küttekolded on kutsetunnistusega korstnapühkija poolt kontrollitud.

Kontrolliti 261 aadressi, nendest sisse saadi 94 ja puudused tuvastati 65-s. Peamine puudus oli ikka  suitsuanduri puudumine. Kahjuks pidi kolme küttekolde kasutamise ka peatama, kuna olid nii ohtlikud.

"Samas tahaks inimesi kiita koostöö ja initsiatiivi eest, et muuta enda ümbrus ohutumaks. Mõned suvilate omanikud leppisid kokku naabritega ning kutsusid korstnapühkija, kes kontrollis ning puhastas nende küttekolded," - ütles ohutusjärelevalve büroo nõunik Maarika Kõiv.

Ning lisas , et aiandusühistute elanikud võivad võtta initsiatiivi enda kätte ning kutsuda päästjaid nõustamiseks, kuidas teha oma suvilad ohutumaks. Lisaks korraldab ka Ida päästekeskus aeg-ajalt erinevad temaatilisi ohutuspäevi.

Seadus ütleb, et ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid. Kuid peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast ning annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada. Kui küttesüsteem on ohtlik ja seda kasutada ei tohiks, annab korstnapühkija sellest teada omanikule ja ka päästeasutusele.

Ida päästekeskuse inspektorid juhivad tähelepanu, et suvilates, kus inimesed ööbivad, peab kindlasti olema töökorras suitsuandur. Suvilates, kus talvel ei elata, on oht, et kütmata hoones anduri patarei tühjeneb kiiremini ning sellest tulenevalt peab neid ka sagedamini vahetama.

Päästeameti visiooniks on igaühe kaasabil aastaks 2025 vähendada Eestis õnnetuste arv ja kahju põhjamaade tasemele. Teeme Eesti igaühe kaasabil turvalisemaks!


Jevgenia Parv
Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Lisatud 30.08.2017, 11:00
Muudetud 30.08.2017, 11:29

eelmine järgmine